Lõppev aasta kujunes FinanceEstoniale tegusaks ja edukaks. Panustasime aktiivselt seadusloome kujundamisse ning viisime edukalt lõpule mitmeid pikalt töös olnud projekte. Lisaks Eestile oleme seisnud liikmete huvide eest ka Euroopa tasandil, hoides sektori vajadusi tähelepanu keskmes ja edendades rahvusvahelist koostööd.

Täname kõiki, kes on aidanud kaasa finantssektori arendamisele ja meie ühiste eesmärkide saavutamisele! Soovime kõigile rohkelt kordaminekuid, värskeid ideid ning senise hea koostöö jätkumist ka uuel aastal!

Milline oli 2024. aasta FinanceEstoniale?

FinanceEstonia fookuses on jätkuvalt tugeva ja mitmekülgse finantssektori toetamine, erinevate valdkondlike ürituste korraldamine ning sektori ühiseid seisukohti toetav laiem nähtavus.

Aastast jäävad kindlasti meelde liikmete kohtumine peaministriga ning sellele järgnenud kolme suure panga juhtivanalüütikute arutelu majanduse elavdamisest. Aasta alguses alustas juhatuse otsusega tööd FinanceEstonia kindlustuse töögrupp, mille peamine eesmärk on toetada kindlustusturu arengut Eestis.

FinanceEstonia astus Euroopa tasandil digirahanduse- ja finantskogukonda esindava European Digital Finance Association (EDFA) liikmeks. Ühenduse peamine eesmärk on muuta Euroopa finantstehnoloogia sektor laiemalt nähtavamaks. Lisaks Euroopa õigusloomes kaasa rääkimisele pakub EDFA liikmelisus võimaluse laiendada erialast võrgustikku erinevate juhtivate fintech-organisatsioonide hulgas. Samuti on FinanceEstonia aasta jooksul osalenud aktiivselt Euroopa Liidu Finantskeskuste Ümarlaua tegevuses, mis on lisanud tegevustesse rahvusvahelist mõõdet.

Kui juulis toimus kohtumine Euroopa Komisjoni finantsteenuste poliitikaid arendava ja teostava DG FISMA-ga, kus FinanceEstonia esindajad andsid ülevaate fintech valdkonna probleemidest, siis oktoobris viibisid DG FISMA kõrged esindajad Eestis ning FinanceEstoniaga kohtumisel tunti erilist huvi kapitaliturgude valdkonda puudutavate kitsaskohtade ning regulatsioonidega seonduva vastu.

Andsime aasta jooksul rohkelt sisendit seadusandlusesse. Tutvustasime sektori seisukohti seoses julgeolekumaksu kehtestamisega. Esitasime arvamuse finantsteenuste kaugturustamise direktiivi osas. Riigikogu rahanduskomisjon võttis kevadel menetlusse krüptovaraturu seaduse eelnõu. Lisaks konkreetset eelnõud puudutavatele seisukohtadele esitasime pöördumises ettepanekuid isikusamasuse tuvastamise nõuete muutmiseks. Samuti esitasime vastutustundliku krediidi väljastamise manuaali kohta täiendava arvamuse.

Riigikogus läbis novembris lõpphääletuse tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muudatus, mis võimaldab investeerimiskontot ja sellega seonduvaid maksueeliseid pakkuda ka investeerimisühingutel. Oleme pikalt seisnud ka selle eest, et kohaliku kapitalituru arendamiseks sünniks mõõdetav ja avalik pikaajaline strateegia. Selle loomise aluseks on sündinud peamiste kitsaskohtade kaardistus ning sektori nägemus võimalikest lahendustest.

Tervitasime riigi soovi luua Eesti majanduspoliitika pikaajaline plaan. Kohtumisel Tiit Riisaloga arutasime plaanis toodud põhimõtteid ja pakutud lahendusi ning erinevaid ministeeriumide üleseid teemasid nagu kapitaliturgude strateegia, sh kapitali kättesaadavus, fintech strateegia, kaugtuvastusega seonduv, välistööjõud ning võlausaldajate kaitse. Septembris ja detsembris toimus ettevõtlusorganisatsioonide ümarlaud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga. Minister tõdes kohtumise järgselt, et majanduse konkurentsivõime tõstmine on võimalik vaid koos ettevõtjatega ning selleks pannakse paika igaks aastaks tegevuskava. Ettevõtjad pakkusid abikätt sihtide ja eesmärkide seadmisel.

Üritusi on toimunud aasta jooksul väga mitmeid ning kaasatud on olnud suurem osa liikmeid. Prantsusmaa fintech sektori esindusorganisatsioon France Fintech korraldas Pariisis iga-aastase suurürituse Fintech R:Evolution. Eraldi boksiga oli kohal ka FinanceEstonia. Kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk osales Vilniuses toimunud Pensions Europe ja Leedu Investeerimis- ja Pensionifondide Assotsiatsiooni (Lipfa) korraldatud Kesk- ja Ida-Euroopa pensionisüsteemide seniste väljakutsete ja tuleviku võimaluste teemalisel arutelul. Märkimisväärne oli ka FinanceEstonia esindatus Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel fintech kogukonna suursündmusel Money 20/20.

Aprillis toimus FinanceEstonia hommikuseminar “Kuidas tagada vastutustundlik krediiditurg?”, mis tõi kokku erinevad osapooled, kes tõdesid, et vajame tarbijakrediidi kohtuvaidluste menetluse head tava ning tarbijakrediidi vaidluste kohtupraktikas on toimunud oluline pööre. Samuti esitas FinanceEstonia arvamuse krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõule.

FinanceEstonia fintech liikmed kohtusid oktoobri alguses Tallinnas City of London lordmeeri Michael Mainelli ning Eesti Vabariigi majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga. FinanceEstonia esindajad tegid kohtumisel ülevaate Eesti fintech sektorist ning ühiselt arutati laiemalt fintechide piiriülese koostöö võimalusi. Aasta lõpus sõlmisid FinanceEstonia, Fintech Latvia Association ning Rockit Vilnius vastastikuse mõistmise memorandumi. Kolme organisatsiooni ühishuvi on toetada Baltic Fintech Days initsiatiivi, et näidata Baltikumi olulise fintech-keskusena.

Mis ja miks on 2024. aasta suurim õnnestumine?

Erilist tunnustust väärib Reimo Hammerbergi initsiatiiv süsteemse rahatarkuse õppe käivitamiseks Ida-Viru koolides. Projekti eesmärk on lihtne – et koolides toimuks jätkusuutlik rahatarkuse õpe. Senise töö eesmärk on olnud valideerida, kas initsiatiivgrupi lähenemine toob soovitud tulemuse. Septembris toimus Jõhvi kontserdimajas Ida-Viru haridusgala, kus tunnustati maakonna haridustähti ning aasta hariduse sõbra tunnustuse pälvis Reimo Hammerberg.

Märkimisväärne on, et Eesti riigi võlakirjade pakkumine märgiti neljakordselt üle. Kui kutselistele investoritele korraldati võlakirjade pakkumist juba mitmendat korda, siis jaeinvestoritele müüdi võlakirju esmakordselt. See tähendab, et nüüd on Eesti väärtpaberiturul olemas finantsinstrument, mis peaks olema iga säästja ja alustava investori esimene väärtpaber, mida investeerimisteekonnal soetada.

Positiivne oli kindlasti ka pensionikogujate suur huvi tänavu jaanuaris avanenud võimaluse vastu suurendada II samba sissemakseid. Jaanuarist novembrini said kogujad ise valida II sambas kogumise määra (2%, 4% või 6%), mis hakkab kehtima 2025. aasta jaanuarist.

Eesti leevendas sel aastal ka inimeste kaugtuvastamise nõudeid. Seadusemuudatus laiendab oluliselt teenusepakkujate võimalusi klientide isikusamasuse tuvastamiseks ning võimaldab kasutada erinevaid lahendusi, mis kriteeriumitele vastavad. Lõpuks ometi on teoks saamas ka kaua oodatud positiivne krediidiregister ehk teisisõnu saatis Rahandusministeerium aasta lõpus kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille alusel luuakse Eestis krediiditeaberegister. See aitab laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja võimet laenu tagasi maksta ja ennetada ülelaenamist.

Mis ja miks on 2024. aasta suurim pettumus?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), milles tehakse ettepanekuid reklaaminõuete kaasajastamiseks, praktikas ilmnenud kitsaskohtade lahendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks, et kaitsta paremini tarbijate õigusi.Praegu kehtiv reklaamiseadus on 15 aastat vana ja vajab kaasajastamist, sest aja jooksul on muutunud turuolukord ja infokanalid ning osad piirangud ei täida enam kunagi seatud eesmärki. Muutunud on ka finantssektorit puudutavad regulatsioonid nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil. Ehkki FinanceEstonia andis VTK-le ka tagasisidet, on seadusemuudatus praeguseks sahtlisse pandud.

Pettumust on valmistanud ka tööandjapensionit puudutav. Ehkki mitmed suured erakonnad on nõustunud, et eelkõige on pensionikogumisse vaja rohkem kaasata erasektori raha ning lääneriikide eeskujul on ka Eestil vaja juurutada motiveeriv tööandjapension, siis sõnadele pole seni veel tegusid järgnenud.

Kuidas Eesti finantssektoril tervikuna läheb?

Sektoril läheb hästi. Küsimus on laiemalt konkurentsivõimes ning selles, kuidas Euroopa Liit konkurentsis muu maailmaga sammu suudaks pidada. Mario Draghi raport tõi välja Euroopa puudused ning rõhutab kahte peamist nurgakivi, milleks on finantstehnoloogia ja kapitaliturud. Need on jätkuvalt ka FinanceEstonia fookused ning oleme pikalt rõhutanud nii fintech strateegia kui ka kapitaliturgude strateegia väljatöötamise ning elluviimise vajadust. Eesti jaoks on küsimus, kuidas selles pildis olla edukas ja milline peaks olema meie roll. Seni oleme olnud mugavustsoonis, aga see pole edu võti!

Mis on üks soov Eesti finantssektorile 2025. aastal?

Anu Müürsepp, FinanceEstonia tegevjuht

Kaido Saar, FinanceEstonia juhatuse esimees