Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille alusel luuakse Eestis krediiditeaberegister. See aitab laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja võimet laenu tagasi maksta ja ennetada ülelaenamist.
“Selline register maandab nii laenuandja kui -võtja riske. Laenuandjal on kohustus kliendi maksevõimet kontrollida ja register on selles abiks. Aga ka laenuvõtjad, eriti sagedamini problemaatiliseks muutuvavate tarbimislaenude puhul, vajavad tihti võimalust oma kohustusi kontrollida,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Riik on kehtestanud krediidiasutustele ja -andjatele juba ammu kohustuse rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtteid. See tähendab muu hulgas kohustust hinnata laenutaotleja maksevõimet ja rahalisi kohustusi ning kontrollida seda sõltumatutest allikatest. FinanceEstonia seisukoht on aastaid olnud, et selle muudab keeruliseks asjaolu, et kogu hindamiseks vajalikule infole puudub tegelikkuses ligipääs. Positiivne krediidiregister aitaks selle olukorra lõpuks parandada. Seetõttu on tervitatav, et pärast pikki aastaid tehtud selgitustööd on jõutud lõpuks väga lähedale positiivse krediidiregistri loomisele.
Pärast seaduse jõustumist otsib rahandusministeerium konkursiga erasektori ettevõtja, kes hakkab krediiditeaberegistrit pidama. Selle kulud kaetakse teenustasudega. Registripidaja tegevusele on selged reeglid ja nõuded. Samuti on sätestatud, milliseid andmeid register sisaldab ja kes saavad sinna päringuid teha. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aasta alguses.
Foto: Shutterstock
