Kui tarbijal või ettevõtjal tekib vaidlus finantsteenuse pakkujaga, ei pruugi kohtusse pöördumine olla alati parim lahendus. Vaidlus võib olla liiga väike, menetlus liiga kallis ja ajakulu liiga suur. Seetõttu võib osa probleeme jäädagi sisulise lahenduseta.
WIDENi ja IIZI võõrustatud FinanceEstonia liikmete kohtumisel arutati, kas Eesti vajab finantsombudsmani ehk eraldi sõltumatut kohtuvälist organit, mis aitaks finantsteenustega seotud vaidlusi lahendada kiiremini, lihtsamalt ja seejuures ka valdkondlikult pädevamalt.
IIZI tegevjuhi ja FinanceEstonia kindlustuse töögrupi juhi Igor Fedotovi sõnul oleks finantsombudsmani väärtus just selles, et klient ei jääks oma murega üksi. “Täna ei lähe inimene alati kohtusse vaidluste puhul, mis on väikesed. Ombudsman oleks see organ, kuhu inimene saaks sellisel juhul pöörduda,” ütles ta.
Fedotovi hinnangul aitaks ombudsman muuta turgu tervemaks ja tugevdada usaldust finantsteenuste vastu. Tarbijal peab olema võimalus heale teenusele ning see eeldab ka lihtsat võimalust pöörduda sõltumatu lahendaja poole olukorras, kus inimene tunneb, et talle on liiga tehtud.
WIDENi nõunik ning pangandus- ja finantsõiguse valdkonna juht Siim Tammer meenutas, et finantsombudsmani loomise mõte ei ole Eestis midagi uut. Tema sõnul on teemat arutatud juba aastaid ning varasemalt on jõutud ka eelnõu tasemele, mis 2022. aastal jõudis ka kooskõlastusringile, kuid jäi seejärel siiski pidama.
Tammeri sõnul on Eesti olukord, kus puudub finantsvaidlustele spetsialiseerunud kohtuväline vaidlustusorgan, Euroopa kontekstis pigem erandlik. Suuremas osas Euroopa riikides on finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks olemas finantsombudsman või sarnane spetsialiseerunud vaidluslahenduse mehhanism. Eestis on üks keskseid küsimusi varasemalt olnud aga selles, kas ja millisel kujul põhiseadus sellise organi loomist lubab või piirab.
Finantsombudsmani roll
Arutelus toodi välja, et varasemates plaanides ei olnud finantsombudsman pelgalt abstraktne idee, vaid selle võimalikku toimimismudelit on üsna konkreetselt kirjeldatud. Eesmärk oli luua inimestele ja ettevõtjatele võimalus lahendada finantsteenustest tulenevaid vaidlusi kiiremini, lihtsamalt ja väiksemate kuludega.
Ühe võimaliku mudeli järgi võiks finantsombudsman tegutseda Finantsinspektsiooni juures sõltumatu voliniku ja tema meeskonnana. Organ oleks spetsialiseerunud finantsjärelevalve subjektidega seotud vaidlustele. Oluliseks peeti, et menetlustasud oleksid mõistlikud, pooled ei peaks kandma teineteise vaidluskulusid ning lahendini jõutaks üldjuhul 90 päeva jooksul. Keerulisemate juhtumite puhul oleks võimalik menetlust pikendada.
Spetsialiseerumine looks turule selgust
Arutelus rõhutati, et finantsteenused on üha keerukamad ning nende üle tekkivad vaidlused eeldavad sageli erialateadmisi. Spetsialiseerunud organ võiks aidata kujundada ühtsemat praktikat ning anda nii tarbijatele kui ka turuosalistele parema arusaama sellest, millist käitumist peetakse põhjendatuks.
Tammeri sõnul oleks finantsombudsmani üks tugevus selles, et sarnaste vaidluste pinnalt tekiks selgem praktika ja partner, kellega valdkondlikke küsimusi arutada. Fedotov lisas, et kui ombudsman tegutseks Finantsinspektsiooni juures, aitaks see märgata ka korduvaid mustreid ja võimalikke turutõrkeid.
Arutelus puudutati ka kindlustuse kaetust võimalikus ombudsmani mudelis ja seda just liikluskindlustuse vallas, mille osas on siiani olnud juttu erisusest. Fedotovi sõnul ei peaks kindlustuse ja eriti liikluskindlustuse kliendid sellisest lahendusest välja jääma. Kui inimene saab sõltumatu organi poole pöörduda ka kindlustusvaidlustes, aitab see suurendada usaldust nii teenusepakkujate kui ka kogu turu vastu.
Põhiseaduslik küsimus vajab selget vastust
Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Janar Jäätma tõi arutelusse põhiseadusliku vaate. Tema sõnul tuleb sellise organi loomisel hoolikalt hinnata, milline on kohtu ja kohtuvälise vaidluslahendaja rollijaotus. Tema sõnul tuleb väga täpselt hinnata, milliseid vaidlusi ja millistel tingimustel saab suunata üldse kohtuvälisele lahendajale. Samas ei tähenda see, et selliste organite loomine oleks põhimõtteliselt välistatud.
Lisaks märkis Jäätma, et keerukamate valdkondlike vaidluste puhul on spetsialiseerumise vajadus laiem küsimus kogu õigussüsteemi jaoks. Kui vaidlused muutuvad tehnilisemaks ja eeldavad rohkem erialast taustateadmist, tuleb ka vaidluste lahendamise süsteemil sellega kaasas käia. Tema sõnul on üks õigussüsteemi ees seisev küsimus laiemalt see, kas senine mudel, kus väga erinevad vaidlused liiguvad ühte üldisesse kohtusüsteemi, suudab alati tagada piisava valdkondliku pädevuse. Mida keerulisemaks muutuvad teenused ja vaidlused, seda enam tuleb mõelda ka vaidluste lahendajate spetsialiseerumisele.
Edasine on paljuski tahte küsimus
Osalejad olid ühel meelel, et finantsombudsman ei võtaks kohtult tema rolli ära. See looks juurde ühe täiendava ja kättesaadavama tee juhtumites, kus inimene või ettevõtja kohtusse ei jõua. Samuti aitaks see tugevdada usaldust finantsteenuste turu vastu.
Arutelu lõpus jäi kõlama mõte, et finantsombudsmani institutsiooni loomise takistus ei ole ainult õiguslik või tehniline, vaja on ka selget poliitilist tahet. “Kui midagi on vaja ära teha, siis on vaja tahet,” võttis Fedotov teema kokku.
