Eesti kohtud hindavad järjest enam omaalgatuslikult, kas krediidiandjad on laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Selle laiem eesmärk on tagada suurem võlgnike kaitse vastutustundetu krediidi andmise eest.

Paraku on sellise suunamuutusega ilmnenud mitmeid kitsaskohti nii krediidiandjatele kui ka inkassodele. Nii võib juhtuda, et kohtu poolt vastutustundliku laenamise nõuete rikkumise kohta antav hinnang ei pruugi olla lõpuni adekvaatne.

Tarbijast võlgnik ei soovi sageli ise menetlustes osaleda. Ka ei ole harvad olukorrad, kus krediidiandja asemel osaleb menetluses viimaselt nõude omandanud inkassoettevõtja. Seega ei ole ühelt poolt võimalust võlgnikult küsida, millest makseraskused tekkisid ega seda, kas tarbija esitas krediidiandjale tõeseid andmeid laenu taotlemisel. Teisalt ei ole ka inkassoettevõttele piisavalt tõendeid ja selgitusi selle kohta, kuidas krediidiandja omapoolseid vastutustundliku laenuandja kohustusi täitis ning vastavaid kohustusi järgides laenuotsuseni jõudis. 

Eeltoodule juhits Riigikogu õiguskomisjonile esitatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõud puudutavas arvamuses tähelepanu ka FinanceEstonia. Kui viidatud murekohad saavad lahendatud, on FinanceEstonia tervikuna loodava seaduse osas toetaval seisukohal. 

Küsimus isikuandmete väljastamisest

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts tõdeb, et krediidiregistritest andmete kogumine on krediidiandjatele problemaatiline, kuna selleks vajalikke tööriistu pole piisavalt: “Positiivset krediidiregistrit tarbija finantskohustuste kontrollimiseks veel ei eksisteeri ning negatiivses krediidiregistris ehk maksehäireregistris andmete avaldamine ja sealt andmete kättesaamine on Andmekaitse Inspektsiooni kehtestatud juhendi kohaselt oluliselt piiratud.”

Laenusaaja osas peetava krediiditoimiku ja selles sisalduva vastutustundliku krediidiandmise raames tehtud toimingute tõendamiseks vajalike andmete väljastamiseks inkassole puudub krediidiandjal aga seadusest tulenev alus. Ilma selleta on võlgnikust laenusaaja osas suuremahuline isikuandmete väljastamine ulatusliku riskiga laenusaaja isikuandmete kaitse seisukohalt. Eelneva osas analüüsi teostamiseks on FinanceEstonia hinnangul vältimatult vajalik küsida ka Andmekaitse Inspektsiooni arvamust.

“Samuti on oluline andmete väljastamise osas piirangute seadmine, et krediidiandjal ei kaoks võimalus lisaks isikuandmetele kaitsta ka enda ärisaladust. Ilma seadusliku aluse ja piiranguteta riivaks liiga laias ulatuses krediidiandja andmete väljastamise kohustus nii krediidiandja õigust kaitsta enda ärisaladust kui ka isikuandmete kaitse nõudeid,” lisas Länts. 

Soovitused vastutustundliku krediidi- ja inkassoturu tagamiseks

FinanceEstonia seisab selle eest, et Eesti laenuturg oleks vastutustundlik, kuid teisalt ka selle eest, et nii krediidiandjate kui ka krediidiinkassode ja -ostjate (äri)huvid oleks kaitstud ning tegevus konkurentsivõimeline.

“Toetame ka ettepanekut, et krediidiandjad peaksid omama seadusest tulenevat õigust edastada krediidiinkassodele ja -ostjatele andmeid juba krediidiportfelli või -nõuete omandamiseks peetavate lepingueelsete läbirääkimiste faasis,” viitas Länts. Täpsemad juhised, millises mahus ja millisel kujul peab krediidiandja väljastama inkassole viimase taotlusel krediidivõimelisuse hindamise tõendina maksetehingute andmeid, võiksid sisalduda Finantsinspektsiooni sellekohastes juhendmaterjalides või kohtumenetluse heas tavas. 

FinanceEstonia hinnangul ei peaks kohus tarbijakrediidi lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel iga vaidluse puhul teostama vastutustundliku laenuandmise, sh krediidivõimelisuse hindamise kontrolli täies mahus. Vastutustundliku krediidiandja tegevuspõhimõtetele vastavuse kontrolli võiks ja peaks esmajärjekorras teostama järelevalveasutusena Finantsinspektsioon. 

Kohtu poolsete kontrollitoimingutega võiks tegeleda juhul, kui kohtu ette toodud asjaolud loovad põhjendatud kahtluse või siis, kui tarbija esitab vastavasisulise vastuväite. Teadaolevalt on ka Finantsinspektsioon koostamas juhendmaterjale kohtunikele, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hinnata.

Lisaks tõi FinanceEstonia esitatud arvamuses välja üldised soovitused vastutustundliku krediidi- ja inkassoturu tagamiseks: 

• krediidiandjate poolt inkassoettevõtjatele vastutustundliku laenamise nõuete tõendamiseks vajalike andmete väljastamiseks seadusliku aluse ja piirangute kehtestamine (ning seda täpsustavas Finantsinspektsiooni juhendmaterjalis ja/või kohtumenetluse heas tavas);
• krediidiandjate vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks ja selle hilisemaks tõendamiseks vajaliku positiivse krediidiregistri loomine; 
• krediidiandjate vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks ja selle hilisemaks tõendamiseks negatiivsest krediidiregistrist piisaval määral vajalike andmete kättesaadavuse tagamine.