FinanceEstonia on pikalt seisnud selle eest, et kohaliku kapitalituru arendamiseks sünniks mõõdetav ja avalik pikaajaline strateegia. Selle loomise aluseks on peamiste kitsaskohtade kaardistus ning sektori nägemus võimalikest lahendustest. Strateegia väljatöötamine ja rakendamine eeldab koostööd riigi ja turuosaliste vahel.

Eesti kapitaliturud kuuluvad endiselt väiksemate sekka Euroopa Liidus ja maailmas. Seetõttu on eesmärk avaliku ja erasektori koostöös välja töötada strateegiline vaade siinse kapitalituru terviklikuks arendamiseks, et tagada paremaid rahastusvõimalusi ettevõtetele ja uusi investeerimisvõimalusi inimestele.

Kohaliku kapitalituru toimimine on Eesti majandusele oluline, sest sellel on otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega. Mitmekesised rahastamisallikad aitavad ettevõtetel kriisidele paremini vastu pidada ja neist kiiremini taastuda. Lisaks loovad mitmekesised rahastamisallikad soodsama pinnase innovatsiooniks ning uutesse ambitsioonikatesse projektidesse investeerimiseks.

FinanceEstonia kapitaliturgude töörühm on teinud hetkeolukorra ja kitsaskohtade kaardistuse. Kaardistuse aluseks võeti 2019. aastal rahandusministeeriumi poolt avalikustatud ja EBRD toetusel valminud Eesti kapitalituru diagnostika ning seal sisalduva ajakohastamine arengut takistavate probleemide kaupa.

1. Eestisse investeerivate institutsionaalsete investorite ring on liiga kitsas: Eesti erakapitali- ja riskikapitalifondid ei ole piisavalt keskendunud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ning nende fondide jaoks ei ole piisavalt väljumisvõimalusi.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleemiks kapitali kaasamisel on turu väiksus: suurte välismaa turuosaliste jaoks on meie turg liiga väike ja ebalikviidne, mis tõstab kohaliku kapitali olulisust. See omakorda tähendab, et kohalike investorite ning investoreid otsivate projektide kokkuviimise koht – kapitaliturg – peab toimima.

FinanceEstonia leiab, et kapitali ligimeelitamise võimaluste suurendamiseks tuleks välja töötada meetmed, et suurendada traditsiooniliste VKE-de potentsiaalset investorite baasi. Üheks meetmeks võiks olla motiveerida kohalikke pensionifonde aktiivsemalt investeerima Eesti VKE-desse või toetada börsil noteeritud VKE-de investeerimisfondide loomist. Traditsiooniliste VKE-de investorite baasi saab suurendada ka Eesti turuvõimaluste tutvustamisega rahvusvahelisele investeerimiskogukonnale koos asjakohaste juhiste andmisega.

Järjepidevat tööd tuleks teha Eesti tutvustamisel rahvusvahelistele institutsioonidele – tõstes nende teadlikkust meie turu investeerimisvõimalustest. Toetada saab ka erasektorit Eesti maine kujundamisel ning uute investorite kohale meelitamisel.

2. Pensionifondide investeeringud siseturul on väikesed.

Kapitaliturgude paremaks toimimiseks on vajalik kogu kapitaliturgude ökosüsteemi parandamine. Kapitali võimaldamise osas tuleks jätkuvalt soodustada pensionifondide senisest aktiivsemat osalemist kohalikus majanduses läbi kapitaliturgude, olles oluline nurgakivi investor. Kahjuks on liiga vähesed pensionifondid aktiivsed kapitali pakkujad kohalikul turul. Selle muutmise üheks meetmeks on eraisikutele täiendavate võimaluste loomine pensioni II ja III sambasse investeerimisel, investeerimiskonto süsteemi laiendamine, tööandjapensioni raamistiku loomine. Seega tuleks selle kitsaskoha lahendamiseks koostöös pensionifondidega töötada välja meetmed, mille rakendamine motiveeriks pensionifonde rohkem kohalikule turule investeerima.

3. Üks põhjus, miks kohalikud jaeinvestorid ei osale piisavalt Eesti kapitaliturgudel, on madalam finantskirjaoskus võrreldes arenenumate riikidega.

Selleks, et suurendada Eesti jaeinvestorite arvu ja investeeringute mahtu, peaksid turuosalised jätkama haridustegevust seminaride, konverentside ja loengute kaudu. Lisaks tuleks finantskirjaoskuse teema lisada koolide õppekavadesse.

FinanceEstonia hinnangul on oluline töötada välja ka meetmed, et motiveerida inimesi aktiivsemalt investeerima. Pensionifondide kolmanda samba reform ning sarnased meetmed aitavad suurendada Eesti inimeste huvi kohaliku kapitalituru vastu, mille  tulemusel tekiks Eestis aktiivsem jaeinvestorite kogukond.

Tööandjapensioni raamistiku loomisega on võimalik jõuda paljude potentsiaalsete jaeinvestoriteni, soodustamaks järjepidevat ning algaja jaoks mugavat investeerimist. 

Samuti on vajalik luua usaldusväärne infoväli, kus investeerimisnõu jagavad vaid vastava kvalifikatsiooniga isikud. Selleks on oluline tõsta ka aktiivsete investorite finantskirjaoskust ja teadlikkust ning tuua positiivselt esile usaldusväärsed teenuspakkujad, välistamaks ebakompetentset nõuandmist. 

4. Nõrk investorite kaitse võib takistada jaeinvestorite aktiivset osalemist Tallinna börsil.

Kuna vähemusaktsionäride kaitset sätestavad õigusaktid on püsinud pikalt samad, oleks vajalik vaadata nõuded läbi ja kaaluda, kas oleks mõistlik muuta ja tugevdada vähemusaktsionäride õigusi käsitlevaid sätteid. Võlakirjaemissioonide puhul võiks kaaluda turustandardite väljatöötamist, mis aitaks parendada investorite kaitset ning võimaldaks investoritel paremini võrrelda sarnaste instrumentide tingimusi ja aru saada instrumentidest tulenevatest õiguslikest riskidest.

Vähemusaktsionäride kaitset tagavate sätete ülevaatamisel tasub kaaluda ning asjakohasel juhul üle vaadata ka emitentide suhtes kohalduvad nõuded ja neile pandavad kohustused. Mõnikord võib ettevõttel olla vajalik (järgmise) kasvuhüppe saavutamiseks või ka üldisemalt arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks lõpetada avaliku ettevõttena tegutsemine ning võib olla vajalik ettevõte börsilt ära viia. Lisaks on ettevõtetel üldisemalt teatav elutsükkel, mistõttu ei saa pidada mõistlikuks põhimõtet, et kord avalikuks ettevõtteks saanud ühing jääb selleks igavesti ja börsiettevõtte ülevõtmine on kuidagi iseenesest väikeinvestoreid kahjustav protsess. 

5. IPO kulusid peetakse liiga kõrgeks ning avaliku pakkumise protsessi koormavaks.

IPO ettevalmistustöö on väiksemate ettevõtete jaoks ressursimahukas ja kulukas, eriti kui sellega kaasneb Finantsinspektsiooni poolt kinnitamisele kuuluva prospekti koostamine. Prospekti nõudvate avalike pakkumiste mahu suurendamine kaheksa miljoni euroni on kindlasti samm vastava probleemi leevendamise suunas väiksemate ettevõtete jaoks. Lisaks võiks jätkuvalt kaaluda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele noteerimiseelse toetuse loomist IPO ettevalmistustööde katmiseks, et katta osa eelnevatest kuludest, kuivõrd see tõenäoliselt muudaks Nasdaq Tallinna börsi oluliselt atraktiivsemaks väiksematele Eesti ettevõtetele, kes on huvitatud vahendite kaasamisest IPO kaudu. 

Prospektimenetluse protseduur erineb Euroopa Liidus riigiti drastiliselt, mistõttu tuleks leida sobiv kesktee, mis tagaks piisava kontrolli rakendamist ning toetaks ettevõtjaid kapitaliturule sisenemisel. 

Oluline samm oleks tuua börsile ka Eesti Vabariigi võlakirju, mis oleks suunatud kohalikule jaeinvestorile. Vajalik on toetada suuremaid ettevõtteid ja ükssarvikuid topelt noteerimise kaudu osalema Nasdaq Tallinna börsil. Siin aitaks vahetud kontaktid ja teadlikkuse tõstmine antud mõtete edendamiseks. 

6. Investeerimiskonto süsteemi laiendamine ning teenuspakkujate võrdsustamine.

Antud kitsaskoha lahendus oleks laiendada investeerimiskonto süsteemi investeerimisühingute juures hoitavatele varadele, ühisrahastusplatvormidele ja muudele reguleeritud teenuspakkujatele. Samuti lihtsustada arvestust investeeringute liigutamisel kontosüsteemi siseselt, näiteks raha suunamisel investeerimiskontolt tähtajalise hoiuse peale, vahetades selle juures teenuspakkujat.

Eestis on investeerimisühingute juures hoitav finantsvara kaitstud 20 000 euro ulatuses. See määr on püsinud muutumatuna alates 2011. aastast, samas kui Eesti keskmine netosissetulek on vahepealse aja jooksul mitmekordistunud. Antud määr on tunduvalt madalam, kui Euroopas domineeriv 100 000 eurot ning rohkem kui poole väiksem miinimummäärast, mida on oma seisukohtades tunnustanud Euroopa Komisjon.

Tänase tagatisfondi kaitse piirmäärade vahe väärtpaberite ja raha (hoiused) vahel suunab kliente pigem hoidma oma varasid rahas ega suuna neid investeerima, samuti ei kata antud määr adekvaatselt kaasaegsete investeerimisportfellide ulatust ja väärtust. Raha ja väärtpaberite kaitse määra võrdsustamine ning investeeringute kaitse piirmäära tõstmine tagatisfondi kaitse süsteemis suunaks kliente rohkem investeerima ja edendaks seega investeerimisaktiivsust.

Foto: Shutterstock