Tallinna börs 30: kapitaliturg kui majanduse vereringe ja Eesti avatuse sümbol

2026. aasta 1. juunil tähistas Nasdaq Tallinna börs oma 30. sünnipäeva ning FinanceEstonia 15. tegutsemisaastat. Sünnipäevahommikul oli põhjust vaadata tagasi börsi möödunud kolmele kümnendile ning mõelda ka sellele, kuidas minna edasi ja kapitaliturgu arendada.

Nasdaq Tallinna börsi juht ja FinanceEstonia juhatuse esimees Kaarel Ots alustas meenutusega, et kapitaliturud on sajandeid aidanud kokku viia ideid ja raha. Alates 1602. aastast on börsid olnud kohad, kus ettevõtlikkus, ambitsioon ja kapital saavad üksteist võimendada. Nii sünnivad kasv, areng ja innovatsioon ning investoritel tekib võimalus saada osa ettevõtete eduloost.

Kohaliku börsi lugu on seejuures pikem kui viimased 30 aastat. Juba 1873. aastast tegutses Tallinna Börsiselts ning 1920. aastal loodi Tallinna Fondibörs. Tänapäevase Tallinna börsi alguspunktiks sai aga 1996. aasta, kui börs avati kauplemiseks. Sümboolselt tegi esimese tehingu president Lennart Meri, kes andis maaklerile telefoni teel korralduse osta Hüvitusfondi obligatsioone. Meri toonane mõte, et Eesti on teinud panuse avatusele ja see on olnud õige panus, kõlab Otsa hinnangul asjakohaselt ka 30 aastat hiljem.

Nasdaq Tallinna börsi juhi sõnul on põhjust Tallinna börsi üle uhkust tunda mitmel põhjusel. Esiteks on Eestil oma börs. See ei ole iseenesestmõistetav, vaid oluline osa riigi majandustaristust. Aktsiaturg on arenenud stabiilselt ning viimastel aastatel on elavnenud ka võlakirjaturg. Märgiline on seegi, et Eestil on nüüd kodubörsil noteeritud riigi võlakiri.

Teiseks on investorite teadlikkus ja ettevõtete investorsuhtlus jõudnud senisest kõrgemale tasemele. Rahatarkusest on saanud teema, mis täidab saale ning mille vastu tunnevad huvi väga erineva taustaga inimesed. Sellised algatused nagu “Tippjuhilt investorile”, “Rahakompass”, “Investor Toomas” ja “Tark raha” on aidanud kasvatada investorite kogukonda ning muuta investeerimise ühiskonnas nähtavamaks ja arusaadavamaks.

Kolmandaks tõi Ots esile maailmatasemel infrastruktuuri ja välisinvestorite ligipääsu paranemise. Tallinna börs ei ole eraldiseisev saareke, vaid osa laiemast rahvusvahelisest turust. Ka regionaalne koostöö on tugevnenud: Balti turu nähtavus on kasvanud ning piirkonna positsioon rahvusvaheliste investorite silmis paranenud.

Samas ei tohi unustada, et kapitaliturg vajab pikaajalist ja teadlikku arendamist. Otsa sõnul on Eestil vaja riiklikku kapitalituru arendamise strateegiat ehk selget kokkulepet, kuhu soovitakse liikuda, kes mille eest vastutab ja millist kasu sellest majandusele oodatakse.

Olulise eesmärgina kõlas ka vajadus liikuda Emerging Market staatuse suunas. Selle kõrval tuleb kiirendada finantskirjaoskuse arengut, luua inimestele rohkem investeerimisvõimalusi ning kujundada majandus- ja maksukeskkond, kus pika vaatega kapital julgeb Eestisse panustada. “Kui soovime, et börs oleks ka 2056. aastal majanduse vereringe, turumajanduse sümbol ja investorite usalduse mõõdik, tuleb selle nimel järjekindlalt töötada,” kinnitas Ots.

Kapitaliturg kui moodsa majanduse mootor

Nordic Investment Banki president ja tegevjuht André Küüsvek vaatas enda sõnavõtus Eesti kapitaliturule aga “meie mehena Euroopast”. Tema isiklik seos Tallinna börsiga ulatub selle algusaegadesse: investoriks sai ta juba börsi esimesel aastal ning hilisemates ametites on ta kapitaliturgude arengut toetanud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Küüsvek selgitas kapitalituru rolli kujundlike võrdluste abil. Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i mõtet edasi arendades kirjeldas ta kapitaliturgu kui raudteed, mis ühendab inimesi, ettevõtteid ja investoreid. Kapitaliturg viib raha nende juurde, kellel on parimad ideed ja kes otsivad võimalusi kasvada.

Teise kujundina võrdles ta finantssüsteemi inimkehaga. “Pangad on kui süda — tugev muskel, mis paneb raha liikuma. Kapitaliturg on aga justkui vereringe, investorid on hemoglobiin, mis kannab kapitali sinna, kus seda kõige paremini kasutatakse, ning regulaatorid toimivad immuunsussüsteemina, hoides kogu tervikut tervena.”

Küüsveki hinnangul ei ole võimalik ehitada kasvavat ja vastupidavat majandust ilma arenenud kapitalituruta. Põhjamaad on sellest hästi aru saanud ning nende kogemus näitab, kui oluline on lai investorbaas ja hästi toimiv väärtpaberiturg. Samuti aitab toimiv kapitaliturg riikidel ja ettevõtetel kasvada ning kriisidest kiiremini väljuda.

Eesti ja teiste väiksemate turgude jaoks on Küüsveki sõnul eriti oluline ühenduda suuremate turgudega. Euroopa kapitaliturg on jätkuvalt killustunud ja aeglane, mistõttu peavad väikeriigid teadlikult otsima võimalusi nähtavuse, ligipääsu ja usaldusväärsuse kasvatamiseks. Eriti rõhutas Küüsvek kohaliku investorbaasi tähtsust. Tema sõnul ei tule välisinvestorid turule, millesse kohalikud ise ei usu. Seetõttu on oluline, et Eesti inimestel oleks nii teadmisi, võimalusi kui ka motivatsiooni investeerida.

Kokkuvõttes tõdesid nii Kaarel Ots kui ka André Küüsvek, et toimiv kapitaliturg vajab hoolt, selget strateegiat ja pikaajalist vaadet. Kui Eesti soovib, et järgmise 30 aasta pärast oleks börs veelgi tugevam, nähtavam ja majanduse arengus kesksemal kohal, tuleb kapitaliturgu käsitleda riigi olulise infrastruktuurina, samamoodi nagu teid, raudteid või energiasüsteemi.