FinanceEstonia esitas juunis rahanduskomisjonile tagasiside maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) kohta.
FinanceEstonia hinnangul on eelnõul mitmed olulised puudused, millest tulenevalt see sellisel kujul Eesti põhiseaduslikku korda ei sobi.
FinanceEstonia ei pea eelnõuga tehtavaid õiguspoliitilisi valikuid ning Rahapesu Andmebüroole (RAB) antavaid õiguseid põhjendatuks. Eelnõu kohaselt antakse RAB-ile õigus analüüsida teavet, mis on seotud kuriteoga. See tähendab sisuliselt menetlustoimingu tegemist kriminaalmenetluses, mis on lubamatu haldusmenetluse käigus.
Kuivõrd tegemist on kriminaalmenetluse läbiviimisega, siis tuleb lahendada ka küsimus kriminaalmenetluse tagatistest. Eelnõust ei ilmne, kuidas on plaanis seda teha. Oleks lubamatu, kui loodavas kvaasi-kriminaalmenetluses tagatised puuduksid.
FinanceEstonia hinnangul ei peaks riik uue eelnõu seletuskirjaga looma tõendeid ka RAB-i senise praktika õigustamiseks. Ometi on RAB-i senist praktikat endiselt püütud seletuskirjaga läbivalt õigustada (sellele on turuosalised ka varasemalt viidanud). Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb seletuskirjas piirduda seaduse vastuvõtmise vajalikkuse põhjendamisega, eelnõu põhiseisukohtade ja nendest tulenevate muudatuste selgitamisega ning jõustumisega kaasnevate mõjude tutvustamisega.
Nagu varasemalt viidatud, puudub ka kohustuslik andmekaitseline mõjuhinnang, samuti on eelnõus muid andmekaitselisi ning andmetega seonduvaid lahendmata teemasid, mis muu hulgas jätavad isikud efektiivse õiguskaitse võimaluseta.
Foto: Unsplash
