16. aprillil kogunes Tallinnas Euroopa Liidu finantskeskuste ümarlaud (EU-RFC), mis tõi FinanceEstonia eestvedamisel kokku Euroopa juhtivate finantskeskuste esindajad. Kohtumise keskmes olid Euroopa finantsökosüsteemi konkurentsivõime, kapitaliturgude areng, avatud pangandus, digirahad ning finantskuritegevuse tõkestamine.
FinanceEstonia juhatuse liikme Kaido Saare sõnul jäi aruteludest läbivalt kõlama vajadus vähendada Euroopa finantsturgude killustatust. “Tänases geopoliitilises olukorras on Euroopa üks suurimaid probleeme killustatus. Ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole globaalses konkurentsis üksinda piisavalt suur, küll aga on seda Euroopa Liit tervikuna. Kuigi killustatuse vähendamise vajaduses ollakse üldjoontes ühel meelel, on konkreetsete lahenduste osas ka tugevaid erimeelsusi. Kõige selgemalt tuli see esile FiDA arutelus,” ütles Saar.
Tallinnas toimunud kohtumisele andis Saare sõnul lisaväärtust ka välisekspertide kaasamine. “Tallinnas toimunud ümarlaud oli osalejatele lisaks mõttevahetusele kindlasti ka hariv, sest FinanceEstonia kaasas aruteludesse väliseksperte, kes aitasid teemasid avada laiemast ja praktilisemast vaatenurgast,” lisas ta.
Ühe keskse teemana käsitleti hoiuste ja investeeringute liitu, mille eesmärk on suunata Euroopa sääste senisest paremini majanduse ja ettevõtete kasvu rahastamisse. Osalejad rõhutasid vajadust lihtsustada piiriüleseid investeerimisvõimalusi, vähendada ettevõtete halduskoormust ning parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu kapitalile.
Tehnoloogiaga seotud aruteludes keskenduti avatud rahandusele ja ELi finantsandmete juurdepääsu raamistikule FiDA. Kuigi osalejate seisukohad FiDA ülesehituse ja ajastuse osas erinesid, oldi ühel meelel, et andmete turvaline ja läbimõeldud kasutamine on Euroopa finantssektori arenguks strateegiliselt oluline.
Samuti arutati Euroopa maksevõimaluste tulevikku. Eesti Panga esindaja Rainer Olt tõi esile, et keskpangaraha peab jääma rahasüsteemi ankruks, kuid Euroopa peab samal ajal looma tugevamaid eurodes nomineeritud digilahendusi. Finantskuritegevuse ja küberturvalisuse sessioonis rõhutati, et pettuste ja rahapesu tõkestamiseks on vaja senisest paremat piiriülest andmevahetust. FinanceEstonia liikme SALV tegevjuht Taavi Tamkivi tõi esile, et üksikud pangad ei suuda keerukaid, mitut asutust hõlmavaid pettusemustreid üksi tuvastada ning Euroopa vajab koostalitlusvõimelisi ja privaatsust kaitsvaid andmejagamise lahendusi.
