Nasdaq Tallinna börsi 30. ja FinanceEstonia 15. sünnipäeva raames vaadati ühes valdkonna ekspertidega tagasi Eesti kapitalituru kujunemisele ning küsiti, millised võiks olla Tallinna börs ja kohalik kapitaliturg tulevikus. Arutelupaneeli modereeris Kaarel Ots ning mõtteid jagasid Mihkel Torim, Katre Kõvask, André Küüsvek ja Ain Hanschmidt.
Paneeli alguses meenutasid osalejad oma eredamaid hetki seoses Tallinna börsiga. Katre Kõvask tõi välja Eesti Telekomi börsiletuleku kui hetke, mil investeerimine jõudis laiema avalikkuse teadvusesse. Hiljem lisandusid tema jaoks isiklikumad kogemused Premia ja YOOKi börsiteekonnalt. Premia puhul sündis otsus börsile minna keerulises olukorras, kui laienemisplaanide rahastamiseks tuli majanduskriisi ajal leida pangalaenu asemel toimiv alternatiiv. Tagantjärele hindas Kõvask seda ettevõtte jaoks oluliseks arengusammuks, mis tõstis tegevusstandardeid ja muutis ärikultuuri.
Mihkel Torim meenutas Olympicu IPOt ja Enefit Greeni börsiletulekut. Esimese puhul oli küsimus, kas piisav huvi üldse tekib, teise puhul aga üllatas turgu jaeinvestorite väga suur osalus. Torimi sõnul näitas see, et Eestis on tekkinud sügav ja aktiivne investorbaas, mis võib olla kohaliku kapitalituru üks olulisemaid tugevusi.
Ain Hanschmidt tõi positiivse näitena välja Infortari börsile viimise, mis kinnitas tema sõnul toona hästi, et Tallinna börs töötab. Samas meenutas ta ka 1997. aasta kriisi, mil börsilangus tähendas talle väga suurt rahalist kaotust. André Küüsvek tõi oma mälestustes esile Eesti Telekomi emissiooni ning 1998. aasta järsu languse, kui indeks kukkus kõrgelt tasemelt väga kiiresti alla. Tema võrdluse kohaselt on börs nagu vulkaan: suure osa ajast ilus vaadata, kuid purske hetkel on kõigil valus ja kiire.
Kaarel Ots lisas omalt poolt viimaste aastate investeerimiskultuuri muutuse. Kui 1990ndatel oleks paari tuhande osalejaga investeerimisüritus tundunud mõeldamatu, siis nüüd näitab investorite ja rahatarkuse huvi, et Eesti ühiskonnas on saavutatud uus tase. Tema sõnul tugevdavad endaga hästi toimetulevad inimesed ja hästi rahastatud ettevõtted kogu ühiskonda.
Kapitaliturg on alles kasvu alguses
Tänase Eesti kapitalituru seisu hinnates oldi ühel meelel, et potentsiaali on palju rohkem kui praegused mahud näitavad. Mihkel Torimi sõnul ei ole Eesti kapitaliturg mahuliselt veel heas seisus ning kohalikke suurettevõtteid, mis võiksid börsi vedada, on vähe. Samal ajal on rahvusvaheliste fondide nõuded suurusele ajas kasvanud ning Eesti jääb sageli nende jaoks liiga väikeseks.
Ain Hanschmidt rõhutas, et Eesti kapitalituru tegelik kasv sõltub eelkõige ettevõtjatest. Tema hinnangul võiks kapitalituru maht olla praegusest kordades suurem ning selle saavutamiseks oleks vaja, et suured Eesti päritolu ettevõtted, sealhulgas globaalseks kasvanud tehnoloogiaettevõtted, kaaluksid Tallinna börsil teist või kolmandat noteeringut. Sellised ankurtegijad muudaksid turu atraktiivsemaks ka pensionifondide, investeerimisfondide ja välisinvestorite jaoks.
Katre Kõvask lisas, et kapitalituru arendamisel on oluline ka ambitsioon. Kui räägitakse vajadusest kapitaliturgu kasvatada, tuleks tema sõnul seada ka selgem eesmärk: kuhu Eesti börs tahab jõuda ning millist rolli peaksid selles mängima ettevõtjad, investorid, riik ja börs ise.
Riigi roll: keskkond, eeskuju ja maksud
Arutelus jäi kõlama, et riigi rolli kapitalituru arendamisel ei saa täielikult eitada, kuigi suurim töö tuleb teha erasektoril. Hanschmidt rõhutas, et börsile tulemine on ettevõtjate, mitte riigi otsus. André Küüsvek tõi aga välja, et riigil on roll nii riigiettevõtete vähemusosaluste börsile viimisel kui ka võlakirjaturu arendamisel. Tema sõnul algab toimiv võlakirjaturg sageli just riigivõlakirjadest, sest need loovad turule likviidse ja usaldusväärse aluse.
Kaarel Ots nägi riigi rolli eelkõige finantskirjaoskuse kasvatamises, normaalse majanduskeskkonna tagamises ja investoritele kindluse loomises. Tema sõnul on erasektori ülesanne teha suured sammud, kuid riik saab kujundada pinnase, kus ettevõtetel on mõistlik kasvada ja investoritel kindlus investeerida.
Küüsvek tõi eraldi esile maksustamise. Tema hinnangul mõjutab maksukeskkond oluliselt seda, kas kapitaliturud arenevad või jäävad vinduma. Näitena viitas ta Soomele, kus kapitaliturg ei ole tema sõnul Taani ja Rootsiga võrreldes samal moel elavnenud just sel põhjusel. Samuti pakkus ta mõtte, et Eesti võiks kaaluda lahendusi, mis võimaldaksid inimestel teatud mahus maksusoodustusega investeerida, sarnaselt Suurbritannia praktikatele.
Miks üldse börsile minna?
Börsiettevõtete kogemusest rääkides rõhutas Katre Kõvask, et IPO ei pea alati algama ideaalsest strateegiaplaanist. Premia näide näitas, et börsile minek võib sündida ka väga praktilisest vajadusest leida kasvuks kapitali. Samas võib see viia ettevõtte uuele arengutasemele, sest börs nõuab läbipaistvust, distsipliini ja süsteemset juhtimist.
Mihkel Torimi hinnangul on börsile tulek igati loogiline samm juhul, kui ettevõttel on kasvuambitsioon ja kapitaliturg suudab seda rahastada. Tema sõnul vajab turg siiski suuremaid ankurtegijaid, kes tooksid investorid kohale ja looksid usaldust ka järgmiste tulijate jaoks.
Kõvask tõdes, et paljud ettevõtjad hoiavad börsist endiselt distantsi. Kardetakse bürokraatiat ja vastutuse kasvu. Seetõttu on vaja rohkem lugusid ja eeskujusid, mis näitaksid, et börs ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus ettevõtet arendada.
Hanschmidt sõnastas börsi mõju kujundlikult: börsile minnes “tõmbad kõhu sisse“. See tähendab, et iga kvartal tuleb investoritele ja avalikkusele aru anda ning see sunnib äri korrastama. Tema sõnul loob börs ettevõttes uut ärikultuuri, aitab probleemid kiiremini nähtavaks teha ja annab ka investoritelt väärtuslikku tagasisidet.
Eesti tugevus on jaeinvestor ja koduturu eelistus
Olulise teemana kerkis esile jaeinvestorite roll. Kaarel Ots rõhutas, et Eesti eripära on tugev ja püsiv jaeinvestorite baas. Tema sõnul lahkuvad keerulisematel aegadel esimesena kaugemad fondid, seejärel lähemad fondid, kuid kohalik jaeinvestor kipub jääma. See koduturu eelistus ei kao ka siis, kui Euroopa kapitaliturud muutuvad avatumaks.
Ots tõi paralleeli Islandiga, kus on viimastel aastatel tehtud mitu topeltnoteeringut. Eesti võiks tema hinnangul sarnast teed käia, sest kohalik investor tahab investeerida ettevõtetesse, mida ta tunneb, mille juhtidega ta saab kohtuda ja mille aastakoosolekul ta saab küsimusi küsida.
Küüsvek nõustus koduturu eelistuse argumendiga, kuid lisas, et Euroopa raha liigub praegu liiga sageli kinnisvarasse või Ameerika turgudele. Tema sõnul peaks Euroopa ja Eesti kapitaliturg muutuma “tolmuimejaks“, mis tõmbab kapitali siia, mitte ei lase sel mujale voolata. Ühe ideena pakkus ta välja spetsialiseerunud börsisegmendi loomise, näiteks digiettevõtete ja idufirmade jaoks Põhja-Balti piirkonnas.
2050. aasta vaade: parem taristu, rohkem tarkust ja suurem ambitsioon
Vaadates aastasse 2050, rõhutasid panelistid eelkõige ligipääsu ja finantstaristu tähtsust. Hanschmidti sõnul peab Euroopa Liidu finantsinfrastruktuur muutuma selliseks, et investor saaks üle Euroopa lihtsalt ja mugavalt osta erinevaid, sh näiteks Eesti aktsiaid. Kui teed ja võrgustikud on olemas, hakkab majandus arenema, sama loogika kehtib ka börsi kohta.
Torim lisas, et eriti kurb oleks olukord, kus väljastpoolt oleks huvi Eesti turu vastu olemas, kuid tehnilistel või turustruktuuri põhjustel ei suudeta seda realiseerida. Tema sõnul on Ida-Euroopa turgudel praegu kapitali liikumist näha ning see annab lootust, et ka Eesti saab võimalusi paremini ära kasutada.
Kõvask rõhutas rahatarkuse tähtsust. Kolmekümne aasta perspektiivis mahub vahele tõenäoliselt mitu majanduskriisi ning investorite valmisolek nendega toime tulla ei teki iseenesest. Finantsõpe peaks jõudma koolidesse ja investorite teadmisi tuleb kasvatada järjepidevalt. Sama oluline on tema sõnul ambitsioon, sest Eesti võiks olla koht, kus ettevõtted tahavad börsile tulla ja kus kapitaliturg on osa eduloost.
Küüsvek prognoosis, et Euroopa kapitaliturge ootab ees suurem integreerumine või konsolideerumine. Tema hinnangul on praegune killustatus, kus Euroopas tegutseb kümneid börse, liiga suur. Kas lahendus tuleb Ameerika-sarnase koondumise või paremini ühendatud turutaristu kaudu, on eraldi küsimus, kuid Põhja-Balti piirkonnas on lähenemine tema sõnul tõenäoline.
Paneeli läbiv järeldus oli, et Eesti kapitalituru tulevik ei sõltu ühest otsusest ega ühest osapoolest. Vaja on suuri ankurtegijaid, ettevõtjate suuremat ambitsiooni, tugevamat jaeinvestorite baasi, targemat maksukeskkonda, paremat Euroopa-ülest ligipääsu ning järjepidevat rahatarkuse kasvatamist. Kui need elemendid kokku saavad, võib Tallinna börs olla 2050. aastal märksa suurem, rahvusvahelisem ja mõjukam kui täna.
Fotod: Kristi Sits
