WIDENi ja IIZI võõrustatud FinanceEstonia liikmete kohtumisel arutati finantssektori juhtide sobivusmenetluste ja valgekraede kuritegevusega seonduvat. Teemat avasid WIDENi nõunik ning pangandus- ja finantsõiguse valdkonna juht Siim Tammer ning vandeadvokaat Elise Altroff.
Arutelu lähtekoht oli finantssektori usaldusväärsus. Kui finantsasutuste juhid vastutavad klientide raha, turu toimimise ja laiemalt majanduskeskkonna usalduse eest, ei ole ka juhtide endi sobivus vaid formaalne küsimus. Tammeri sõnul on ühiskond ise soovinud, et riik teatud valdkondades hindaks, kas inimene sobib finantssektoris vastutavale positsioonile. “Ilma usaldusväärsuseta finantssektoris ei saa,” võttis ta teema kokku.
Tammer võrdles sobivusmenetlust teiste valdkondadega, kus ühiskond on pidanud vajalikuks eelnevalt kontrollida, kas inimene võib teatud vastutust kanda. Nii nagu relvaloa või autojuhiloa puhul hinnatakse inimese sobivust konkreetseks tegevuseks, hinnatakse finantssektoris, kas juhil on piisavad teadmised, kogemus ja usaldusväärsus, et juhtida reguleeritud turuosalist.
Sobivusmenetlusega ei ole võimalik küll täielikult välistada äririske ega garanteerida, et finantsasutused kunagi ei ebaõnnestu. Küll aga loob see eelduse, et vastutaval positsioonil on inimene, kellel on piisav pädevus, õige hoiak ja arusaam oma rolliga kaasnevast vastutusest. Tammeri sõnul oli sobivusmenetlus Euroopa Liidus pikka aega pigem pehmem meede, kuid viimase suurema majanduskriisi järel muutus arusaam: ühe järeldusena nähti, et finantssektori probleemide taga oli kohati ka juhtide ebapiisav pädevus. See tõi kaasa uued normid ja suurema tähelepanu juhtide vastutusele.
Praktikas tuleb sobivuse hindamisel eristada seaduses sätestatud selgeid välistusi ja laiemat laitmatu maine nõuet. Näiteks ei tähenda iga varasem seos ettevõtte pankrotiga automaatselt, et inimene ei võiks finantssektoris juhina töötada. Hinnata tuleb ka seda, kas inimene ise põhjustas sellise olukorra või mitte. Laitmatu maine puhul jääb järelevalvele rolliks sisustada, kas konkreetne taust või varasem käitumine seab inimese usaldusväärsuse kahtluse alla.
Lisaks taustale ja mainele pööratakse järjest rohkem tähelepanu ka juhtorganite kollektiivsele sobivusele ehk sellele, kas juhatus või nõukogu tervikuna katab ära vajalikud teadmised ja kogemused. See on eriti oluline uute äride asutamisel. Uue trendina tõi Tammer esile ka asjaolu, et järjest olulisemaks muutub küsimus, kas juhtide varasem tegevus on olnud seotud näiteks liigkasuvõtmisega.
Karistused peavad olema mõjusad, aga ka ettenähtavad
Teise suure teemana käsitleti valgekraede kuritegevust ja finantssektori rikkumisi. Elise Altroff märkis, et kuigi ametlik süüdimõistmise statistika on Eestis väga kõrge, ei anna see valgekraede kuritegevusest tervikpilti. Teemat avades on üheks keskseks küsimuseks ettenähtavus: inimene peab aru saama, millise rikkumise eest ja millistel alustel võib teda karistus ähvardada. Arutelus puudutati ka trahvimäärade kasvu finantssektoris ja seadusandja eesmärki vältida olukorda, kus rikkumise toimepanemine oleks odavam kui reeglite järgimine.
Altroffi sõnul ei ole lai karistusmäärade kaalutlusruum karistuse määramisel iseenesest midagi uut. Ent mida suuremad on võimalikud trahvid, seda olulisem on, et inimesele oleks arusaadav, mille eest ja kuidas teda karistada võidakse. Vandeadvokaadi praktiline soovitus juhtidele ja ettevõtjatele oli lihtne: “Võtke keegi appi.” Eriti oluline on spetsialisti kaasamine kahes olukorras: kui ees seisab keeruline otsus ja selle õiguspärasus ei ole üheselt selge või kui inimese või ettevõtte suhtes on juba menetlust alustatud.
Õigel ajal küsitud nõu võib aidata teha parema otsuse, maandada riske ning hiljem ka näidata, et tegutseti läbimõeldult ja heas usus. Spetsialisti kaasamine on kaitsev samm võimaliku vaidluse korral, aga ka osa vastutustundlikust juhtimisest.
Kokkuvõttes jäi arutelust kõlama, et finantssektori usaldusväärsus on paljuski seotud inimfaktoriga. Sobivusmenetlused, laitmatu maine nõue ja tõhus reageerimine rikkumistele on osa laiemast raamistikust, mille eesmärk on hoida finantsturgu läbipaistva, professionaalse ja usaldusväärsena.
