FinanceEstonia korralisel üldkoosolekul anti ülevaade organisatsiooni töögruppide tegevustest ja lähiaja fookustest. Just töögruppides toimub suur osa FinanceEstonia sisulisest tööst, seal koonduvad liikmete teadmised ja kogemused, valmivad sektori ühised seisukohad ning antakse sisendit nii seadusandlusse kui ka avaliku sektori strateegilistesse aruteludesse.
Ülevaadetest jäi kõlama, et töögrupid toimivad hästi ja annavad FinanceEstoniale võime reageerida kiiresti, sisuliselt ja valdkonnapõhiselt. Fookuses on nii regulatsioonid, konkurentsikeskkond, rahvusvaheline koostöö, sektori maine kui ka inimeste ja ettevõtete ligipääs parematele finantsteenustele.
Fintech
Fintech töögrupi fookus on Eesti fintech-ettevõtete rahvusvahelise kasvu toetamine ja neile soodsa tegutsemiskeskkonna kujundamine. Töögrupi juht Ian Kalla rõhutas, et fintechil on potentsiaal olla Eesti majanduse üks võtmesektoreid, mis loob kõrge lisandväärtusega töökohti, kasvatab maksutulu ja tugevdab Eesti ekspordivõimekust.
Viimase aasta peamised teemad on olnud fintechidele sobiv regulatiivne keskkond, kogukonna huvide esindamine ja rahvusvahelise haarde kasvatamine. Töögrupp on tegelenud muu hulgas DORA, MiCA/KrüTSi, AMLA, FiDA ja PSD3 teemadega, hoidnud kontakti Finantsinspektsiooni, Eesti Panga ja Rahapesu Andmebürooga ning panustanud Fintech Report 2026 valmimisse koostöös TalTechi ja VISAga.
“Fintech töögrupp on orienteeritud rahvusvahelise kasvu võimendamisele ja sellele, et Eesti fintech-ettevõtetel oleks siin arengut toetav keskkond. Palju tööd toimub koostöös teiste riikide erialaorganisatsioonidega, Eesti fintech sektori esindamisega rahvusvahelistel konverentsidel ning välisdelegatsioonide võõrustamise ja kontaktreiside korraldamisega,“ ütles Kalla.
Kapitaliturud
Kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk rõhutas, et Eesti vajab selget ja strateegilist vaadet kapitali liikumisele, investeerimisvõimalustele ja ettevõtete rahastamisele. Kapitaliturgude arendamine ei ole kitsalt finantssektori teema, vaid oluline osa Eesti majanduse konkurentsivõimest.
Viimase aasta jooksul on kapitaliturgudel toimunud mitu olulist arengut: Tallinna börsile jõudis Eesti riigivõlakiri, laienes investeerimiskonto süsteem, Baltikumis liiguti prospektivaba kapitali kaasamise nõuete ühtlustamise suunas ning Finantsinspektsioon avaldas juhendi mõjuisikutele. Töögrupp teeb koostööd avaliku sektoriga ning osaleb ka rahvusvahelistes aruteludes, sealhulgas EBRD ja Euroopa Komisjoni suunal.
“Iga inimene Eestis peaks aru saama, et meil on vaja strateegilist vaadet kapitali liikumisest ja võimalustest,“ ütles Kiisk.
Kindlustus
Kindlustuse töögrupp seisab kogu kindlustusturu arengu eest, koondades nii kindlustusagente, -maaklereid kui ka -seltse. Töögrupi juht Igor Fedotov tõi välja, et kindlustus on valdkond, kus suuri muutusi ei pruugi sageli näha olla, kuid järjepidevalt tekib küsimusi, mis vajavad sektori ühist tähelepanu ja sisukat koostööd riigiga.
Töögrupi fookuses on konkurentsi elavdamine, turustusvõimaluste laiendamine, kindlustusandmete parem kasutamine ning regulatiivsete kitsaskohtade lahendamine. Oluliste teemadena tõi Fedotov välja eraravi, elukindlustuse ja finantsombudsmani küsimused. Samuti rõhutas ta head koostööd nii Rahandusministeeriumi kui ka Finantsinspektsiooniga.
“Alguses oli mure, kas kindlustuse töögrupp läheb üldse käima, aga tegelikult on see läinud väga hea hooga,” ütles Fedotov.
Kogumispension
Kogumispensioni töögrupp keskendub Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele ja usaldusväärsusele. Töögrupi juht Age Petter tõi välja, et II sambas on ligikaudu 7,5 miljardit ja III sambas 1,3 miljardit eurot ehk kogumissüsteemis pole kunagi olnud nii palju raha kui praegu. Samas ei ole tema sõnul pensionisüsteemi suurim risk tootlus, vaid demograafia, poliitiline ebakindlus ja inimeste käitumine.
Töögrupi roll on juhtida tähelepanu sellele, et pensioniotsused on pika mõjuga ning puudutavad eriti tänaseid noori. Fookuses on kogumise laiendamine, usalduse kasvatamine, tööandjapensioni raamistiku arendamine ja võimalikult automatiseeritud kogumissüsteemi toetamine. Petter rõhutas, et inimeste isiklik distsipliin tulevikuraha kogumisel ei pruugi iseenesest toimida ning seetõttu on süsteemi ülesehitus väga oluline.
“Pensionisüsteemi suurim risk ei ole tootlus. Suurim mure on demograafia, usaldus süsteemi vastu ja inimeste kogumist puudutavad tegelikud otsused,” ütles Petter.
Krediidiandjad ja -vahendajad
Krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi eesmärk on kujundada keskkonda, kus turuosalised saavad konkureerida ja innoveerida ning tarbijatel on ligipääs headele ja vastutustundlikele finantsteenustele. Töögrupi juht Martin Länts tõi välja, et varasemast maineteemade fookusest on liigutud üha enam seadusandliku keskkonna, andmete kasutamise ja vastutustundliku laenamise praktiliste küsimuste juurde.
Töögrupp on tegelenud krediiditeabe jagamise, tarbijakrediidi, kohtumenetluste kiirendamise, pettuste tõkestamise ja andmete töötlemise küsimustega. Länts rõhutas, et vastutustundlikumaks, kiiremaks ja tõhusamaks laenuandmiseks on vaja selgust selles, millist infot, kellel ja millistel alustel kasutada on võimalik. Töögrupi sisend on saanud head tagasisidet ka Finantsinspektsioonilt.
“Info on eri turuosalistel ja kui seda jagada, siis oleks võimalik laenu anda oluliselt vastutustundlikumalt, kiiremini ja efektiivsemalt,” ütles Länts.
FinanceEstonia töögruppide ülevaated näitasid, et organisatsiooni mõju sünnib liikmete aktiivsest ja järjepidevast panusest. Olgu teemaks fintech-ettevõtete rahvusvaheline kasv, kapitaliturgude areng, kindlustusturu konkurents, pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, vastutustundlik laenamine või rahatarkuse edendamine, töögrupid aitavad FinanceEstonial esindada Eesti finantssektorit mõjusalt.
Fotod: Kristi Sits
