Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu menetlemise lõppfaasis on tekkinud idee alandada krediidi kulukuse määra (KKM) ülempiiri. FinanceEstonia hinnangul vajaks eelnõusse viimasel hetkel lisatud idee eelnevalt põhjalikku analüüsi ning mõjude ja riskide hindamist koos puudutatud huvirühmade kaasamisega.

“Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu eesmärk on seada inkassoturul tegutsejatele selge õiguslik raamistik. Ei ole põhjendatud ega õige selle eelnõu menetlemise lõppfaasis lisada kogu krediiditurgu, sh krediidiandjate tegevust ja tarbijaid oluliselt mõjutavat muudatust,” leiab FinanceEstonia esitatud arvamuses. Selline samm oleks vastuolus hea õigusloome tavaga, mille käigus tuleks kõigepealt sõnastada seaduseelnõuga lahendatav probleem, leida juurpõhjused ning seejärel analüüsida võimalikke lahendusi ning hinnata nende mõjusid. 

“Krediidi kulukuse määra ülempiiri alandamine mõjutaks meie hinnangul krediidituru olukorda tervikuna pigem negatiivselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samas tarbijate kaitsele see positiivset mõju ei avaldaks. Vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks ning tekib turutõrge,” kirjeldas FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts esitatud seisukohta.

Samal ajal on Rahandusministeeriumis väljatöötamisel aga positiivse krediidiregistri kasutusele võtmine, mis aitab suurel määral kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusamale rakendamisele ja võlgnike arvu vähendamisele. FinanceEstonia on seisukohal, et praeguses faasis ei ole mõistlik täiendavate analüüsimata meetmete ja piirangute rakendamine, vaid tuleks keskenduda positiivse krediidiregistri loomisele ja kasutusele võtmisele.

Praegu on KKMi ülempiiriks krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne määr.