Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) saatis krediidiandjatele juuli keskel märgukirja, millega anti teada, et aasta teises pooles plaanitakse võtta krediidiandjate tegevus senisest enam fookusesse. Täpsemalt plaanitakse kontrollida agressiivse kauplemisvõtte kasutamise keelust kinnipidamist tarbijatele laenupakkumiste tegemisel.

Märgukirja saatmise järgselt toimus juuli lõpus TTJA esindajate ning FinanceEstonia liikmete kohtumine, mis võimaldas leida vastused mitmetele turuosalistel tekkinud küsimustele. Ühtlasi esitas FinanceEstonia kohtumise järgselt täiendava kirjaliku tagasiside märgukirjale.

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul tuleks turuosalisi kohelda võrdselt. See tähendab, et nii märgukiri kui ka TTJA üleskutse tarbijate suunal peaksid hõlmama kõiki krediidi väljastajaid, sealhulgas ka hoiu- ja laenuühistuid ning krediidiasutusi.

“Oluline on keskenduda õiglasele tasakaalule tarbijakaitse ja krediidiandjate vajaduste vahel. Seetõttu tuleks kaaluda vaid selliste meetmete rakendamist, mis hoiaksid paremini ära tarbijate ülelaenamist, tagavad tarbijatele juurdepääsu vajalikule krediidile ning parandavad krediidiandjate võimalusi hinnata täpsemalt laenutaotleja krediidivõimelisust ja maksevõimet,“ loetles Saar.

FinanceEstonia hinnangul on inimeste ülelaenamise ja makseraskustesse sattumise vältimiseks esmatähtis tegeleda probleemi juurpõhjusega ning pakkuda krediidiandjatele erinevaid võimalusi tarbija krediidivõimelisuse korrektseks hindamiseks.

“Täna on Eestis võrreldes enamike Euroopa Liidu riikidega antud võimalus piiratud ning see võimaldab tarbijatel nii ennast kui ka krediidiandjat kahjustades viia krediidiandja ebakorrektseid andmeid esitades eksitusse. Positiivse krediidiregistri loomine parandaks märkimisväärselt krediidiandjate suutlikkust viia läbi sisukas krediidivõimelisuse hindamine ning seeläbi vähendada oluliselt ülelaenamise võimalikkust,“ lisas Saar.

Kõik tarbijakrediidi pakkujad peavad juba hetkel arvestama järgmiste põhimõtetega:

• enne tarbijale krediidi andmist tuleb veenduda, et tarbija on krediidivõimeline ehk ta on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma;
• enne laenulepingu sõlmimist tuleb anda tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale;
• enne laenulepingu sõlmimist tuleb tarbijale esitada lepingueelne teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, mis sisaldab infot laenulepingu kohta ja tasude kohta, mida peab lepingu alusel maksma. Samuti esitatakse tutvumiseks laenulepingu tingimused;
• tarbijal on õigus juba sõlmitud laenulepingust taganeda 14 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Samuti on tarbijal õigus laen alati ennetähtaegselt tagastada.

Tarbijate teadlikkuse kasvatamine

Tarbijakrediidi reklaamid said 2016. aastal Eestis väga konkreetsed piirid ning see valdkond on tugevalt reguleeritud. Krediidiandjatele on tele- ja raadioreklaamides keelatud avalikustada laenutooteid ning reklaamiseadus näeb ette kohustuse avaldada reklaamis mahukas info tüüpilise laenutoote näite kohta (krediidi kulukuse määr, tagasimaksete summa jne).

Vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõtetele on oluline, et tarbija leiaks oma vajadustele kõige sobivama krediiditoote ning tarbijal peab olema võimalus võrrelda erinevaid krediidipakkumisi enne krediidilepingu sõlmimist. Täna on tarbijate teadmine turu mitmekesisusest üsna madal ning reklaami edasine piiramine ei aita FinanceEstonia hinnangul kuidagi kaasa sellele, et inimene saaks teavet erinevate võimaluste kohta, pigem vastupidi.

“Reklaami piirangute võimalik kasv mõjutab negatiivselt vaba konkurentsi ning viib hetkelise turuolukorra külmutamiseni, mis ei taga tarbijale parimat lahendust ning tapab innovatsiooni. Tarbijakrediiti väljastavad krediidiandjad on märkimisväärsele osale tarbijatest ainus ligipääs seaduslikule ja reguleeritud krediiditurule,“ selgitas FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts.

2023. aasta teises pooles kuulutatakse Euroopa Liidu tasemel välja uus tarbijakrediidi direktiiv (CCD), mis tuleb Eestis kasutusele võtta hiljemalt kahe aasta jooksul. FinanceEstonia hinnangul on mõistlik lähtuda direktiivis olevatest soovitustest ning täiendada reklaamiseadust vastavalt sellele.