Viis aastat tagasi avanes inimestel võimalus II pensionisambast kogutud raha ennetähtaegselt välja võtta. Ligi pool miljonit inimest otsustas aga kogumist jätkata. Nüüd on neil võimalik oma pensionikontolt vaadata, kui palju on kogutud vara selle ajaga kasvanud. Kuidas on läinud neil, kes raha pensionifondi jätsid, kirjutab FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Age Petter.
Kui tänane kolmesambaline pensionisüsteem 2002. aastal loodi, keskenduti eelkõige kogutud raha säilitamisele. Peamiseks riskiks peeti raha kaotamist, mitte võimaliku tootluse saamata jäämist. Aktsiatesse investeerimisele kehtisid ranged piirangud, fondid olid tugevalt võlakirjade poole kaldu ning fondide tasud üsna kõrged.
Usun, et toona tehti valikud tolle aja parimate teadmiste põhjal. Aastate jooksul on piirangute põhjendatust järk-järgult uuesti hinnatud ning süsteemi vastavalt uutele teadmistele ja praktikatele muudetud. Need läbimõeldud muudatused on olnud vajalikud ja aidanud kujundada tänaseks hästi toimiva süsteemi.
Samas on oluline mõista, et meie kogumispensionisüsteem on veel üsna noor. Need, kes alustasid kogumist kohe pensionifondide loomisel, on praegu ligikaudu 45-aastased. Pensioniks kogumine kestab tavaliselt 40–45 aastat, mis tähendab, et esimestel kogujatel on pensionini veel umbes 20 aastat. Praegused pensioniealised olid süsteemi loomise ajal vähemalt 41-aastased ning suur osa nende kogumisajast möödus just pensionifondide esialgsete tingimuste juures.
Aga miks see oluline on? Viis aastat tagasi oli keskmisel II samba kogujal pensionifondis alla 9000 euro. See on arvestatav summa, kuid pikaajalise pensionilisa tagamiseks veel üsna väike. Need, kes otsustasid raha välja võtta ning suunasid selle tarbimisse või leidsid sellele mõne muu kasutuse, maksid väljavõetud summalt ka tulumaksu.
Need aga, kes otsustasid kogumist jätkata, näevad oma pensionikontol praegu juba ligikaudu kaks korda suuremat summat. Tegime lihtsa arvutuse. Kui keskmist palka teenival inimesel oli 2021. aasta septembris pensioniks kogutud umbes 9000 eurot, siis koos vahepealsete sissemaksete ja investeeringute tootlusega on see summa tänaseks kasvanud ligikaudu 20 000 euroni.
Kui sama inimene jätkab kogumist, hoides ka enda sissemakseid senisel 2% tasemel (neid on võimalik ka suurendada), võiks tema pensionivara 20 aasta pärast ületada 100 000 euro piiri. Sellest piisaks, et saada fondipensionina ligikaudu 700 eurot kuus pensionilisa.
Jah, praegu on need arvutused veel suuresti paberil. Meie kogumispensionisüsteem on alles 24 aastat vana ning inimesi, kes on jõudnud selle ajaga koguda arvestatava pensionivara, on veel vähe. Samas näeme, et igal aastal lisandub neid, kes ei võta pensionile jäädes kogutud summat korraga välja, vaid eelistavad saada sellest regulaarseid väljamakseid. Viimased viis aastat on hästi näidanud, kuidas liitintress toimib. Investeeringute kasv ei ole ajas lineaarne ning mida pikem on kogumisperiood, seda suuremaks võib kujuneda tootluse mõju kogutud varale.
Tänaseks on II sambasse kogunenud ligikaudu 8 miljardit eurot. Pärast 2021. aasta septembris toimunud esimest reformijärgset raha väljavõtmist vähenes teise samba varade maht 5,6 miljardilt eurolt 4,2 miljardile. Viie aastaga on kogumaht seega peaaegu kahekordistunud ning jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele.
Tänavune november on märgiline ka neile, kes viis aastat tagasi teisest sambast lahkusid. Esialgse korra järgi pidid nad kogumissüsteemist eemale jääma kümneks aastaks, kuid viimase seadusemuudatusega lühendati seda aega viiele aastale. See tähendab, et 149 000 inimest, kes esimeses laines teisest sambast lahkusid, saavad juba novembris esitada avalduse kogumise jätkamiseks. Novembris esitatud avalduste alusel laekuvad esimesed sissemaksed 2027. aasta mais.
Kogumist uuesti alustades tasub läbi mõelda ka see, kui suure osa palgast soovitakse teise sambasse suunata: kas 2, 4 või 6 protsenti. Sissemakse määra saab muuta kord aastas. Novembri lõpuni saavad oma sissemakse määra muuta ka kõik need, kes juba praegu teises sambas koguvad.
Pensionifondide kasvav maht ja sellega kaasnevad investeerimisvõimalused annavad põhjust rahuloluks. Kõige olulisem on aga see, et Eesti inimeste tulevikuks kogutud vara on kasvanud. Viis aastat võib pensionikogumise seisukohalt tunduda lühike aeg, kuid senised tulemused näitavad, kui palju võib ka selle ajaga muutuda. Aeg on investori suurim liitlane.
