FinanceEstonia: maksumuudatusi tuleb pikemalt ette planeerida

FinanceEstonia esindajate sõnul on maksusüsteemi lihtsus ja stabiilsus olulised nii välisinvestoritele kui ka Eesti ettevõtjatele. Stabiilsuse hoidmiseks soovitab finantssektori esindusorganisatsioon kõik põhimõttelised maksureformid võtta õigusaktide tasemel vastu kuni kaks aastat enne nende jõustumist. Samuti seistakse selle eest, et maksusüsteem ei kahjustaks kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid.

FinanceEstonia esindajate sõnul on maksusüsteemi lihtsus ja stabiilsus olulised nii välisinvestoritele kui ka Eesti ettevõtjatele. Stabiilsuse hoidmiseks soovitab finantssektori esindusorganisatsioon kõik põhimõttelised maksureformid võtta õigusaktide tasemel vastu kuni kaks aastat enne nende jõustumist. Samuti seistakse selle eest, et maksusüsteem ei kahjustaks kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid.

Hea maksusüsteem üksinda ei too suuri investeeringuid või talentide masse meie riiki. Samas võib halb ja ebastabiilne maksusüsteem investeeringuid riigist ära viia ning sundida ettevõtlikel inimestel oma ärisid sulgema. „Maksuvaba tulu põhimõtteliste muutuste osas nägime, et isegi üks aasta jäi harjumiseks ja muudatuste mõju täielikuks mõistmiseks liiga lühikeseks perioodiks,“ ütles FinanceEstonia juhatuse liige ja EY partner Ranno Tingas. Oluline on, et maksupoliitiliste muutuste taustal jääks ettevõtjatel  piisavalt aega nendega majandusotsuste tegemisel arvestada ning oma tugisüsteeme selleks ette valmistada.

FinanceEstonia hinnangul ei pea maksusüsteem olema primitiivne, kuid selle keerukus peab olema põhjendatud. „Näiteks äriühingute regulaarsete dividendide tulumaksu langetamine 14 protsendile peaks küll olema vabatahtlik, sest füüsilisest isikust omanikega äriühingule muutub maksustamine ebamõistlikult keerulisemaks ilma, et sellest tekiks märgatavat positiivset rahalist efekti,“ tõi Tingas näite põhjendamatust keerukusest.

Finantssektori esindajate sõnul peaks maksusüsteem olema küll atraktiivne välisinvestoritele ja konkurentsivõimeline rahvusvaheliselt, kuid ei tohiks seejuures diskrimineerida kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid. „Just selline mõju on olnud seni näiteks pankade avansilisel tulumaksul, mis pärsib just kohalikul kapitalil põhinevate väiksemate pankade võimet konkureerida suurte väliskapitalil põhinevate pankadega. Sisuliselt kohustab see maksma dividende ka olukorras, kus mõni pank seda majanduslikult põhjendatuks ei pea,“ selgitas FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron. Selle valguses soovitab FinanceEstonia olemasoleval kujul panga avansiline tulumaks kaotada.

Olukorras, kus kohaliku ettevõtluse kõrval kasvab rahvusvahelise äri osakaal, tuleb konkurentsis püsimiseks kaasas käia ka riikideüleste maksu-uuendustega. Globaalsel tasemel jätkub mäng maksustamise õiguste ümberjagamisel ning oluline on olla riigina võitjate, mitte kaotajate hulgas.