FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupile oli 2024. aasta tegus ning tõi kaasa mitmeid pikalt oodatud arenguid. Töögrupi juht Valeria Kiisk toob aastat kokku võttes esile kolm olulisemat märksõna: fikseeritud tootlusega instrumendid, sh Eesti riigi võlakiri, kohalik kapital ning jaeinvestorite kasvav roll.
“Fikseeritud tootlusega instrumendid, sh võlakirjad, saavutasid investorite seas suure populaarsuse. Langustrendis olevad baasintressimäärad suurendasid märkimisväärselt nende instrumentide atraktiivsust, mistõttu paljud kiirustasid lukustama kõrgemaid tootlusi – olgu need võlakirjade või eralaenude vormis,” tõdes Kiisk. Eestis toimuvad suuremad tehingud tuginevad valdavalt kohalikule kapitalile. Kahjuks on viimastel aastatel rahvusvaheliste investorite huvi meie regiooni vastu vähenenud. “Õnneks on varasem kasvuperiood aidanud kohalikel ettevõtetel tekitada kapitali, mis suures osas otsib rakendust just Eestis,” lisas ta.
Jaeinvestor oli aga see, kes töögrupi juhi sõnul tänavu turul olulist rolli mängis. Peaaegu kõik sel aastal teoks saanud emissioonid õnnestusid tänu aktiivsete jaeinvestorite panusele. “Positiivne on, et meil on tekkinud investeerimiskultuur, meil on kapitali ning investoritel on julgust investeerida. See on märkimisväärne tugevus kohaliku turu jaoks,” rõhutas Kiisk. Samas, emitendi vaates on lisaks jaeinvestoritele vajalik ka institutsionaalsete investorite osalus, keda on hetkel siiski vähevõitu.
2024. aasta kapitaliturgude töögrupi silme läbi
Investeerimismaastiku areng viimase kümne aasta jooksul, uute teenusepakkujate lisandumine ning üldise investeerimiskultuuri kasv on loonud soodsa pinnase investeerimise soodustamiseks ning laiapõhjaliste võimaluste loomiseks.
“Üheks olulisemaks saavutuseks lõppeval aastal oli riigivõlakirjade noteerimine Tallinna börsil. Tänavu avanes jaeinvestoritel esmakordselt võimalus anda laenu Eesti riigile, tuues Tallinna börsile 200 miljoni euro ulatuses uusi väärtpabereid. See samm pakkus üldsusele selgema arusaama madala riskiga instrumentide tootlusest.
Aasta oluliste saavutuste hulka kuulus ka teabedokumendi nõuete kehtestamine, mis on ühtsed kogu Baltikumis. Teisisõnu loodi raamistik, mille alusel peavad kapitali kaasavad ettevõtted avaldama asjakohast teavet, tagades investoritele parema ligipääsu olulisele infole enne investeerimisotsuste tegemist.
Märkimist väärib ka prospektivaba künnise tõstmine seniselt 5 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni, mis lihtsustab oluliselt ettevõtjate ligipääsu kapitalile. Tulevik võib tuua täiendavaid võimalusi, mis tulenevad Euroopa Liidus vastu võetud regulatsioonist (näiteks ühe emitendi korduvad kaasamised saab läbi viia kergemalt).
“Oleme pikalt oodanud, et investeerimiskonto süsteem pakuks investoritele laiemat võimaluste valikut ja oleks samas kasutajasõbralik. Nüüd on see lõpuks teoks saanud – ning seda ka tagasiulatuvalt. Alates 2024. aastast saavad investorid kasutada investeerimiskonto süsteemi ka investeerimisühingute, kauplemisplatvormide ja ühistarahastusportaalide kaudu,” kirjledas Valeria Kiisk.
Tähelepanuväärne on, et alates 2025. aastast hakkab üle 70 000 inimese panustama senisest rohkem vahendeid kogumispensioni II sambasse, tõstes sissemakseid 2% pealt 4% või 6% peale. “See näitab, et eestlane on investeerimise usku ning samas annab see samm pensionifondidele rohkem võimalusi investeerimiseks, sealhulgas kohalikul turul,” lisas Kiisk.
Õnnestumine ja pettumus
“Aasta esimeses pooles kaardistasime töögrupiga kapitaliturgude kitsaskohad. Detsembris oli rõõm tõdeda, et osa murekohti on juba lahenenud. Samas on veel palju teha, et saaksime öelda, et Eestis on toimiv kapitaliturg,” kinnitas Valeria Kiisk.
Ühtegi konkreetset pettumust töögrupi juht välja tuua ei söandanud. “Laiemalt tekib pettumus, kui kapitalituru vajadusest ja olemusest ei saada hästi aru. Lühidalt on kapitaliturg ettevõtetele võimalus mitmekesistada rahastamise allikaid ja sellel on väga suur väärtus, eriti majandustsükli vahetuse faasis,” lisas ta.
Vaade uuele aastale
Kapitaliturgude töörühm seisab selle eest, et Eestis oleks strateegiline vaade siinse kapitalituru terviklikuks arendamiseks. “Panustame, et tagada paremaid rahastusvõimalusi ettevõtetele ja uusi investeerimisvõimalusi Eesti inimestele,” ütles Kiisk. Skandinaavias on juba aastaid tegutsenud IPO task-force, Läti ja Leedu on välja töötanud oma kapitaliturgude strateegiad – sama teed võiks minna ka Eesti. “Äridel on vaja paremat ligipääsu kapitalile ning kohalik investor soovib head ligipääsu laiapõhjalistele ja mitmekesistele investeerimisvõimalustele,” lisas Kiisk.
Uuel aastal loodab Valeria Kiisk näha rohkem koostööd ja avatust. “Sektori sees ja sektorite vahel, riigi sees ja rahvusvaheliselt. Nii palju muutusi on toimumas nii meie piirkonnas kui ka rahvusvaheliselt – mitte ainult kitsalt finantssektoris, vaid ka laiemalt. Tugev ökosüsteem toetab ettevõtlust ning loob aluse majanduskasvuks.”
