Eelmise aasta lõpus saatis Pensionikeskus koostöös Rahandusministeeriumi ja käitumisteadlastega enam kui 100 000-le kolmanda pensionisamba konto omanikule üheksa erineva sõnastusega e-kirja. Katse eesmärk oli innustada tegema täiendavaid sissemakseid enne aasta lõppu, et need jõuaksid tulumaksutagastuse arvestusse.
Testi ajendiks oli probleem, et OECD andmetel saavad Eesti pensionärid tulevikus keskmiselt vaid 34% pensionieelsest sissetulekust. Selle näitajaga asub Eesti kogu Euroopa Liidus eelviimasel kohal. Rahalise heaolu tagamiseks peaksid II ja III sambaga liitunute arv ja sissemaksed kasvama.
Katse hüpotees oli, et hästi ajastatud ja sõnastatud meeldetuletus innustab III samba omanikke aastalõpu tähtaja eel sissemakseid tegema. Samuti sooviti teada, milline sõnum inimesi enim kõnetab. Sihtrühmaks valiti III pensionisamba konto omanikud vanuses 21–53-aastat, kes koguvad raha pensionifondis.
Tartu Ülikooli õppejõud ja käitumisteadlane Heidi Reinson tõdeb, et meeldetuletused suurendasid keskmiselt laekumist 15% ning tänu meeldetuletustele lisandus III samba kontodele kokku 1,2 miljonit eurot.
“Psühholoogiliselt on pensioniks kogumine inimestele raske – see võib lausa tunduda nagu võõrale inimesele raha andmine, sest me ei tunne oma tuleviku minaga piisavat lähedust. Meie katse tõestab, et meeldetuletuste saatmine aitab kogumispensioni sissemakseid suurendada. Loodetavasti jätkab riik e-kirjade ja teiste sekkumistega, et aidata inimestel oma tulevikku kindlustada. See tasakaalustaks ka pidevaid “kaubandusteadaandeid”, mis meid (üle)tarbimisele kutsuvad. Oluline on testida ka ajastuse mõju. Meie katse toimus vahetult enne tulumaksutagastuse tähtaega, aga ka kiirel jõuluajal,“ selgitas Reinson.
Fondijuhid näevad riigil peansionivaesus vähendamisel olulist rolli
FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht ja LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk kinnitab, et tehtud katse tõestas teaduslikult, et inimeste nügimine riigi poolt on pensionikogumist kasvatav ja tuleviku pensionivaesust vähendav samm. “Nüüd, mil teame, et sel on päriselt mõju, siis miks ei tegele riik sellega regulaarselt? Pensionikogumine on inimese elu kõige pikaajalisem projekt ning sel teekonnal on vaja abi ja suunamist,” viitab ta.
Kukemelk usub, et nooremaid inimesi saab ärgitada II sambas rohkem koguma, II sambaga mitteliitunuid või sealt lahkunuid saab kutsuda süsteemiga liituma või III sambasse panustama ning vanemaealistele saaks tutvustada tulumaksuvaba oodatava eluea fondipensioni väljamakselahendust. “Turuosalised panustavad süstemaatiliselt inimeste pensioniteadlikkuse ja rahakäitumise kasvu, kuid riigil on siin samuti oma roll – kui sõnum tuleb riigilt, on see lihtsalt mõjusam ja ilma reklaami maiguta,” lisab ta.
Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk leiab, et riigi roll peakski olema inimeste nügimine heade finantsotsuste tegemisel. “Rohkem tuleks kasutada selliseid madala kuluga, aga tõhusaid hoobasid, et lihtsustada paljude inimeste jaoks säästmist ja vähendada nende teel olevaid takistusi. Meeldetuletuskirjad on head, aga lisaks võiks näiteks pakkuda kohe tuludeklaratsiooni esitamisel võimalust suunata tagastatav summa otse kolmandasse sambasse,” leiab ta.
Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter lisab, et oluline on sentimendi muutmine, kelle vastutus on pensioniks kogumine. “Süsteem peaks olema üles ehitatud võimalikult mitmekesiselt. Riigi ülesanne on esimese sambaga tagada miinimumvajaduste katmine. Läbi teise ja kolmanda samba motiveeritakse inimesi ise koguma ning normaliseeritakse ka kolmandasse sambasse panus tööandja poolt,” ütleb ta. Lisaks usub ta, et riik saaks aidata ka läbi selle kui aitab kehtestada pensioninõustamisele standardid, et nõustamine muutuks kvaliteetsemaks ning usaldusväärsemaks.
Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, et riik on viimase 20 aastaga loonud elujõulise pensionikogumise süsteemi. Nüüd oleks tema sõnul aga aeg teha järgmised sammud, et kogujate pensionisäästud jõuaksid vajaliku asendusmäärani. „Pensionikogumise suhtes passiivne hoiak tuleks asendada aktiivse selgitustöö ja suunamisega inimesi pensioniks säästma. Piisava asendusmäärani jõudmiseks on vaja tööandjapensionile hoog sisse anda,” ütleb Madisson.
Foto: Shutterstock
