FinanceEstoniaga liitus väikelaenude sektoris toimetav fintech iRaha. Ettevõtte juhatuse liikme Erik Karu sõnul soovitakse tuleval aastal alustada tarbijakrediidi väljastamist Eestis. Sektori suurimateks väljakutseteks peab ta aga ülereguleeritust.
Millega iRaha tegeleb ning mis on teie unikaalne väärtuspakkumine?
iRaha on 2018. aastast tegutsev Eesti fintech, mis toimetab väikelaenude sektoris, kuid ambitsioon on märksa suurem. Tänavu kolmanda kvartali lõpu seisuga väljastame tarbimiskrediiti Soome Vabariigis, kuid grupi teise ettevõtte kaudu sai suvel sisse antud tarbimiskrediidi tegevusloa taotlus ka Finantsinspektsioonile Eestis. Antud hetkel on Eesti krediidituru peamine fookus läinud suurematele summadele ja maksimaalsetele laenuperioodidele.
Mille poolest eristute teistest krediidiandjatest?
Soovime eristuda konkurentidest fookusega krediiditoodete lühematele perioodidele ja väiksematele summadele ning teha seda kliendikeskselt ja võimalikult operatiivselt.
Kes on teie tänane klient ning mis on fookus?
iRaha kaubamärgi tänane klient on täisealine ja maksejõuline eraisik, kes hindab kliendikeskset lähenemist ja mugavat krediidi väljastamise protsessi.
Millised on iRaha lähiaja olulisemad eesmärgid ja plaanid?
Soovime 2025. aastal alustada tarbimiskrediidi väljastamist Eestis, lisaks arendame krediidivahendamise platvormi. Natuke pikemas ehk aastases vaates soovime grupi tasemel areneda makseasutuseks ning töö selle nimel käib.
Kui suur on teie tiim? Tutvustage palun oma Eesti tiimi.
Meie tiim on kokku 11 liikmeline, kellest mõned pole küll palgatöötajad, kuid siiski osa tiimist. Suurim osakond on klienditeenindus, kuhu kuulub kaks klienditeeninduse administraatorit ning klienditeeninduse juht. IT-osakonnas on hetkel kolm arendajat ning üks süsteemiadministraator. Lisaks on turundusosakonnas kaks inimest, pearaamatupidaja ning jurist. Admin poole peal on samuti kaks inimest: juhatuse liige/tegevjuht ning COO.
Millised on teie valdkonna suurimad murekohad? Kuidas neid lahendada?
Iga finantsettevõtte juht teab, et see sektor on pidevas muutumises ja Eesti kontekstis üle reguleeritud, mida võib välja tuua suurima murekohana. Loodetavasti hiljutised turbulentsed sündmused Eesti finantssektori ametiasutuste järelevalve poole pealt muudavad sektorit konkurentsivõimelisemaks ning innovatiivsemaks.
Mida peate Eesti majanduse ja finantssektori suurimaks väljakutseks praegu?
Eesti majanduse ja finantssektori suurimaks murekohaks pean nõrka ja ärikauget valitsust. Majanduse elavdajad on peamiselt ettevõtjad ning on nukker vaadata, et valitsuses nähakse eelarve puudujäägist pääsemise lahendusena vaid maksude tõstmist. Seevastu võiks ühe mõttena pigem ametiasutuste töö efektiivsusega vaeva näha. Kui ametiasutus töötaks kasvõi keskmise Eesti ettevõtte efektiivsusega, siis oleks Eesti riik hoopis teises majanduslikus situatsioonis. Finantssektori suurimaks murekohaks on ülereguleeritus ning suhtumine “riik-riigis”. Ametiasutus on täpselt sellist nägu nagu selle juht.
Miks otsustasite liituda FinanceEstoniaga? Millised on teie ootused koostööle ja liikmelisusele?
FinanceEstonia on ainuke suur kogukond Eestis, kuhu kuuluda, et seeläbi anda panus erinevate eelnõude väljatöötamisele jne. Koostöös peitub jõud on vana tõde, seega peavad sektorite juhid tihedat koostööd tegema. Lisaks pakuvad huvi kindlasti ka erinevad üritused ja kogunemised, mida FinanceEstonia korraldab. Ootan huviga ka uusi tutvusi.
