Raport: Eesti fintech sektori varade maht ületas 2,2 miljardi euro piiri

TalTechi ja FinanceEstonia koostöös värskelt valminud raporti andmetel tegutseb Eestis 264 fintech ettevõtet, mida on kahe aasta taguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem. Sektori ettevõtete varade maht ulatub 2,24 miljardi ning puhaskasum 136 miljoni euroni.

TalTechi ja FinanceEstonia koostöös värskelt valminud raporti andmetel tegutseb Eestis 264 fintech ettevõtet, mida on kahe aasta taguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem. Sektori ettevõtete varade maht ulatub 2,24 miljardi ning puhaskasum 136 miljoni euroni.

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessori ning uurimismeeskonna juhi Laivi Laidroo sõnul on Eesti fintechi sektor noor ja arenev. “Ettevõtete jaoks on jätkuvalt keskne küsimus, kuidas liikuda välisturgudele. Kui 72% fintechidest on täna juba rahvusvahelised, siis 28% tegutsevad vaid Eestis. Ühel hetkel ootab ilmselt neidki ees otsus välisturgudele laienemisest. Sellega kaasnevad uued küsimused, näiteks miks ja kui kaua oma peakontorit Eestis hoida,“ kirjeldab Laidroo.

Asukoha valikul on ettevõtjate sõnul sageli määravaks, milliseid litsentse konkreetses riigis on vaja, kus on parem ligipääs kapitalile ning kus on kliendid. Laiemalt domineerib küsimus, kas Eesti suudab oma konkurentsieelist siin säilitada või mitte. Seejuures ei kajastu raporti statistikas need ettevõtted, kes on juba otsustanud oma tegevuse ja peakontorid Eestist mujale viia. Kui ka need ettevõtted kaasata, siis tuleks ligi kaks kolmandikku sektori ärituludest tegelikult piiri tagant.

“Eesti eeliseks on kokkuhoidev kogukond. Seda toetab tugev digitaalne infrastruktuur, aga ka Eesti digiriigi ja idufirmade kasvulava maine välismaal. Samas on üha enam näiteid fintechidest, kes otsustavad suuremaks kasvades peamiselt keerulise õigusliku keskkonna tõttu Eestist lahkuda ja peakontorid mujale kolida,“ lisab Laidroo. Võrreldes varasemate uuringutega on siiski lisandunud ka neid, kes tunnistavad, et keskkond peabki riskide vältimiseks karm olema. Positiivsena ilmnes, et koostöö seadusandjaga on läinud aja jooksul paremaks.

Eesti vajab riiklikku fintechi strateegiat

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul mõjutab praegune üldine keeruline majanduskeskkond tugevalt ka fintechi sektorit. “Finants- ja tehnoloogiasektori arendamises peitub võimalus tuua Eestisse rohkem välisinvesteeringuid, soodustada ettevõtete digitaliseerimist, luua kõrgelt tasustatud töökohti ning kasvatada läbi maksutulu suurenemise laiemalt riigi jõukust,“ ütleb Saar.

Valdkonna järgmiseks arenguhüppeks on finantssektori esindajate sõnul vaja kiiremas korras viia lõpuni Eesti riikliku fintechi strateegia loomine, mida rahandusministeerium alustas mitu aastat tagasi. “Kui me sellega kohe ei tegele, võib Eesti väga kiiresti oma senised eelised ning koos sellega ka majanduse ühe võimaliku kasvumootori kaotada. Väikeriigina ei saa me lubada, et kõrge lisandväärtusega sektor jääb õigel ajal riigi vajaliku tähelepanuta,“ lisab Saar.

Valminud raporti kohaselt osutavad kõikidest fintechi sektori ettevõtetest kaks kolmandikku ise finantsteenust ning kolmandik toetab innovaatiliste teenuste osutamist läbi pakutava tehnoloogia. Eestis tegutsevatest fintechidest 33% tegelevad digitaalsete varade vahendamisega, 15% laenamisega, 14% pakuvad ettevõtetele tehnoloogiat ning 11% tegelevad maksetega. Fintechi sektoris töötab enam kui 2500 inimest, mida on veerandi võrra enam kui kaks aastat tagasi.

TalTechi ja FinanceEstonia fintech raport 2023 on leitav siit.