Cybernetica pakkus Rahandusministeeriumi tellitud uuringu tulemustes välja lahendused positiivse krediidiregistri loomiseks – lähiajal asutakse selle pinnalt koostama eelnõu registri käivitamiseks.
“Praegu ei pruugi pankadel ega teistel laenuandjatel olla täielikku ülevaadet inimeste finantskohustustest. See võib põhjustada ülelaenamist. Nüüd oleme astunud taas ühe sammu lähemale, et ülelaenamist oleks võimalik vähendada läbi positiivse krediidiregistri,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et ootab võimaliku lahendusega kiiret edasiminekut, sest oleme jätkuvalt olukorras, kus kümned tuhanded inimesed on oma laenude tasumisega hädas. Sügisel on plaanis saata eelnõu riigikokku. “Loodame seal sisukat debatti ja eelnõu kiiret vastuvõtmist,” lisas ta.
Peale positiivse krediidiregistri käivitamist hakkavad kõik pangad ja teised laenuandjad inimeste finantskohustuste kohta edastama andmeid registrisse. Uue laenu, liisingu või järelmaksu taotlust analüüsides peab laenuandja tegema päringu registrisse, et saada teada laenutaotleja olemasolevate finantskohustuste seis. Tellitud uurimistöö eesmärgiks oli saada infot, kuidas luua register nii, et oleksid kaitstud inimeste privaatsus ja tagatud vastutustundlikuks laenamiseks vajaliku teabe jagamine selliselt, et kõigil turuosalistel, sh väiksematel laenuandjatel, oleks tehniline võimekus positiivse krediidiregistriga liituda.
“Meil on laual mitu otsustamist vajavat küsimust: mismoodi register tehniliselt üles ehitada, mis on konkreetsemalt riigi roll selles, kuidas on tagatud andmete kaitse parimal moel. Uuringu läbiviimise käigus tuli välja, et asjaosalistel olid nendes küsimustes veidi erinevad eelistused. Meie ülesanne on nüüd kõige asjakohasem variant lukku lüüa,” selgitas finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Cybernetica ise pakub uuringus esmase soovitusena välja ühe registripidajaga keskse registri, mis põhineb privaatsuskaitsetehnoloogial, täpsemalt kus kasutatakse usaldatavat täitmiskeskkonda (TEE). Selle lahenduse puhul registripidaja inimeste andmeid ei näe ja nende õigsuse eest vastutavad laenuandjad. Teise variandi kohaselt oleks sama tehnoloogia juures mitu registripidajat. Kolmanda variandina, mida eelistasid turuosalised, on laual tavatehnoloogial põhinev keskne andmebaas, mida Cybernetica soovitab täiendada osaliselt krüpteeritud andmebaasi tehnoloogiaga.
Andemete võimalik leke või ärakasutamine muudel eesmärkidel on üks peamine murekoht, mis seoses positiivse krediidiregistriga on tekkinud. Selle leevendamiseks on oluline, et süsteem oleks võimalikult läbipaistev ja registri eesmärgipärane kasutamine tagatud.
Lisaks ülelaenamise vältimisele võiks positiivne register inimestele endile pakkuda ka tervikülevaadet erinevatelt laenuandjatelt võetud laenude, sh eluasemelaenu, tarbimislaenude, nii liisingu kui ka näiteks järelmaksude, seisust.
FinanceEstonia hinnangul astuti uuringu läbiviimisega oluline samm lähemale positiivse krediidiregistri loomisele. “Meil on hea meel, et selle käigus kaasati lisaks regulaatoritele ja ministeeriumitele ka erinevaid turuosalisi, sh FinanceEstonia katusorganisatsioonina ning meie liikmetest tänased maksehäireregistri pidajad ja krediidiandjad. Selliste suurte projektide läbiviimisel on erinevate osapoolte kaasamine äärmiselt oluline, et saada aru osapoolte vajadustest ning võimalikest murekohtadest. Cybernetica töötubade käigus arutati läbi nii erinevate tehniliste lahenduste kitsaskohti, vastutustundliku laenuandmiseks vajalikku andmekoosseisu kui ka võimalusi registri abil pettusi vähendada,” lisas FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts.
