Värske koalitsioonileping on maksude osas üsna lakooniline, kuid annab maksumaksjatele positiivse sõnumi – valitsus ei kehtesta uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna. Segasel ajal on lohutuseks seegi ja tuleb loota, et ka olemasolevate maksude koormus ei suurene.
Siiski tuleks meil riigi ja rahvana vaadata tervishoiukriisist kaugemale. Kuhu täpsemalt, selle kohta leiab vihje koalitsioonilepingust, kus on ära märgitud, et rahandus- ja maksupoliitikas arvestatakse muu hulgas ka rahvusvahelist konkurentsi. Seda on lootusrikas lugeda, ükskõik mida siis kirjutamisel täpselt mõeldi, sest mida parem on Eesti kui ärikeskkonna konkurentsivõime, seda paremini läheb meie ettevõtetel ja inimestel.
Eestil on tõesti maailmas väga hea kuvand nii digiriigina kui start-up’ide jaoks sobiva kasvukeskkonnana. Samas on meil ka ambitsiooni olla siin regioonis atraktiivne koht äri tegemiseks. Jätan selle igaühe enda otsustada, kui hästi või halvasti oleme sellega seni hakkama saanud. Kui vaadata aga tulevikku, on siiski mõned maksuteemad, mis võiks olla prioriteediks ärikeskkonna parandamisel.
Alustuseks võiks vaadata tagasi 2015. aastasse, mil koalitsioonilepingus oli järgnev kokkulepe: „vabastame ettevõtte tulumaksust välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest teenitud kasu“. Paraku kukkus see valitsus enne, kui jõudis oma lubadust millekski konkreetsemaks vormida. Samas oli juba seegi tugev sõnum ärikeskkonnale – Eestisse tasub kaaluda peakontorit ehk valdusühingut. Ehkki äritegevuse lihtsuse osas on Eesti olnud aastaid teistest ees, siis tütarühingu müügi maksuvabastuse puudumine on nii mõnegi olulise asukoha valiku otsuse mõnele teisele riigile kätte mänginud ning viinud siit ära edu saavutanud äride valdusühinguid. Ilmselgelt on maksud olnud selle üks põhjus, aga mitte ainus põhjus.
See punkt 2015. aasta koalitsioonilepingus jäi kahjuks teostamata, kuid vahepeal on Läti edukalt tõestanud, et on võimalik üle võtta Eesti maksusüsteem ja jätkata samal ajal ka tütarühingu osaluse müügi maksuvabastusega. Sellega lükkasid lätlased ümber Eesti skeptikute vastuargumendi, et Eestis on nii eriline äriühingu tulumaksusüsteem, et tütarühingu osaluse müügi maksuvabastust ei ole võimalik teha. Lätlased aga tõestasid, et kahte head asja saab ka korraga.
Tütarühingu osaluse müügi maksuvabastuse küsimus on oluline igale välisinvestorile, kes hakkab mingit riiki detailsemalt kaaluma. Seega on see teema oluline Eesti atraktiivsuse seisukohalt ning määrab, kas tahame olla hea koht kontsernide peakontoritele või sunnime edukaid oma valdusühingu Eestist ära viima. Olgu öeldud, et tütarühingu osaluse müügi maksuvabastus kehtib peaaegu terves Euroopa Liidus ning seda nii meie põhja- kui lõunanaabrite juures. Seega, kellele on oluline osaluse maksuvaba müük, ei pea vaatama üldsegi kaugele. Kusjuures näeme ka trendi, kus edukad Eesti kontsernid on loonud välismaale valdusühinguid ning seda ka maksupõhjustel. Seega tütarühingu osaluse müügi maksuvabastus aitab muuta riiki välisinvestoritele atraktiivsemaks ja veenda kohalikke ettevõtjaid mitte asutama valdusühinguid teistes riikides.
Lisaks sellele põhimõttelisele muudatusele on veel paar teemat, millega peaks valitsus maksunduse valdkonnas samuti tegelema, kuid neid võib liigitada pigem ka mugavusteenusteks või hügieenifaktoriks. Teatavasti on meil alates 2019 madalam tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatud dividendisummale. See on muudatus, millest on juba kasu saanud nii ettevõtjad kui ka riik. Siiski on sellest vähe kasu Eesti omanikega äriühingule, kes lõpuks peab inimesele väljamakstavalt dividendilt kinni pidama 7% tulumaksu. Seega lõppkokkuvõttes ei muutunud Eesti kohalikele omanikele midagi soodsamaks, kuid muudatuse hinnaks oli oluliselt keerulisem maksuarvestus. Seetõttu pean oluliseks, et see 14% tulumaks võiks olla äriühingu õigus ja mitte kohustus. Kui on lihtsam arvestada 20% tulumaksu, siis miks mitte anda see valikuvõimalus?
Kodukontoriga seotud kulude maksustamise teema on muutunud 2020. aasta jooksul väga aktuaalseks paljudele tööandjatele. Kui esiteks oli ajutine ehmatus ja põgenemine kesklinna kontoritest, siis tulevikku vaadates võib prognoosida, et töötamise paradigma on teadmustöötajate jaoks muutunud. Eriolukord ja tervishoiukriis on tõestanud, et ettevõtted suudavad edukalt toimida ka hajusalt töötavate töötajatega. Ilmselgelt jätkub see trend ka tervishoiukriisi möödudes ning seega peaks vaatama avaramalt töötaja töökohale ja muutunud kulustruktuurile. Uus kulustruktuur on tekitanud arvukalt piiripealseid olukordi, kus on lihtne eksida. Selguse mõttes võiks olla tööandjal iga töötaja kohta summa, mida oleks võimalik maksuvabalt hüvitada ilma liigse maksukulu ja bürokraatiata. Ehkki see on eelmiste punktidega võrreldes väiksema kaalukategooria küsimus, siis oleks see oluline sõnum ja sisuline väärtus nendele paljudele äriühingutele, kes on viinud oma tegevuse töötajate kodudesse. Samuti vajaks ülevaatust ka tänane tööõigus, mis paljuski mõistab töötajana vabrikutöölist, kes töötab kellast kellani tööandja masina taga, kuid tänane reaalsus ja töösuhete eripalgelisus on midagi hoopis muud.
Ranno Tingas
Ernst ja Young Baltic AS-i partner ja juhatuse liige
FinanceEstonia juhatuse liige
Artikkel ilmus Äripäevas 28. jaanuaril 2021.
