Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Milliseks kujunes 2022. aasta FinanceEstonia jaoks, millised teemad olid fookuses ning mida oodata algavalt valimiste aastalt, kirjutab FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Täna räägivad kõik, et oleme uue majanduslanguse lävel või sinna juba sisenenud. Koheselt tekivad paralleelid 2007. aastal alguse saanud globaalse finantskriisiga. Oluline on siiski mõista, et tänane olukord on toonasest erinev peamiselt seetõttu, et praeguse kriisi keskmes ei ole finantssektor. Tänase keerulise olukorra taga on esmalt suur rahatrükk, mille eesmärk oli paradoksaalsel kombel just majandust elavdada ja tarbimist kasvatada ning sõjafaktor ja sellest tingitud toormehindade jõuline tõus.
Finantssektori enda tervis on tegelikult väga hea. Ei ole massiliselt halbu laene ega viimase riski peal välja antud varasid. Finantssektoril on piisavalt tugevust, sügavust ja ka puhvrit, et keerulisemaid aegu üle elada. Pärast viimast kriisi tegid nii finantssektori turuosalised, järelevalvaja kui ka poliitikakujundajad selged järeldused. Selle tulemusel tekkisid Euroopas ühtsed finantsjärelevalve mehhanismid ning regulatsioonid, mis nüüd kenasti toimivad.
Seega ei ole küsimus mitte niivõrd selles, kuidas finantssektor hakkama saab, vaid kuidas tavalised inimesed ja ettevõtted toime tulevad. Isiklikult usun, et meie ühiskond saab muutunud keskkonna ja oludega lõpuks kenasti hakkama. Oluline on nii riigil kui ka finantssektoril omada piisavalt empaatiat, et haavatavamad ühiskonnagrupid hammasrataste vahele ei jääks.
Milliseks kujunes 2022. aasta FinanceEstonia jaoks?
FinanceEstonia positsioon on täna tugevam kui kunagi varem. Kõige otsesemalt peegeldub see meie töögruppide igapäevases tegevuses ja aktiivsuses. Kunagi varem ei ole me ühe aasta jooksul osalenud niivõrd aktiivselt seadusloomes. Kui nimetada vaid mõned olulisemad seadusloomet puudutavad tegevused, siis andsime tagasisidet ühisrahastust ja virtuaalvääringuid puudutavale seaduseelnõule, liikmete tagasiside esitasime ka isikusamasuse tuvastamist puudutavale määrusele. Koostasime soovitused rahapesu tõkestamisega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks, esitasime ettepanekud reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele, samuti läksid välja ettepanekud pensionisüsteemi paindlikumaks muutmiseks. Saatsime oma ettepanekud ka krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule.
Kõik nimetatud ja veel paljud teised ettepanekud ja soovitused said teoks vaid tänu liikmete aktiivsele panusele. Sestap on eriti hea meel, et ka meie liikmeskond on aastaga kasvanud, uute liitujate seas on näiteks Fintech Market, advokaadibüroo RASK, Tuleva, GS Core, Lightyear, Unite Financial Services EU, Lyfery.
Aasta alguses valmis FinanceEstonia uuenenud krediidiandjate ja -vahendajate hea tava, millega liitusid aasta jooksul Finora Capital, Bigbank, Hüpoteeklaen ja IPF Digital. Ühiskonnas tõstatus taas aktiivselt lõhkilaenamise teema ning sellega seonduvalt rõhutasime korduvalt, et tuleb luua positiivne krediidiregister. Esitasime ka Rahandusministeeriumile kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele.
Aasta üks positiivne areng oli kindlasti fintech strateegia loomise käivitumine, mille olulisust on FinanceEstonia korduvalt rõhutanud ning mille valmimisse ka kaasa aitame. Idee sündis Andres Sutti algatusel ning riigiaparatuur ja turuosalised haarasid sellest kinni. Rõõm on selle üle, et praegune eesmärk on üsna tempokalt uue aasta esimeses pooles sellega edasi liikuda. Fintech strateegia kontekstis on aga oluline mõelda ka sellele, mis on lisaks võimalustele need teemad, millega me end riigina teadlikult siduda ei soovi. Võiks küsida, kas rahapesu, krüptohullus ja hoiulaenuühistud on olnud riigi teadlik valik või juhuslikult võetud risk? Arvan, et nimetatud teemadega seotud probleemid oleks olnud välditavad, kui meil oleks olnud strateegiline siht, mida me riigi tasandil saavutada soovime ja mida mitte.
Väga positiivse arenguna võib välja tuua selle, et pärast pikki aastaid tehtud tööd võttis Riigikogu lõpuks vastu kogumispensionide ja väärtpaberite registri pidamise seaduse, mis võimaldab teha pensionikogujatel II sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid ka määras neli või kuus protsenti, et suurendada pensionisääste.
Mõnevõrra üllatuslikult kerkisid aasta jooksul esile andmekaitset puudutavad küsimused. Nimelt kinnitas Andmekaitse Inspektsioon välja uuendatud maksehäirete avaldamise juhendi, mis tekitas finantssektori turuosaliste ja maksehäirete registripidajate seas mitmeid küsitavusi. Oma seisukohtade selgitamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks toimus FinanceEstonia eestvedamisel novembri lõpus kohtumine riigiasutuste ja turuosaliste vahel ning töö selle teemaga jätkub kindlasti ka tuleval aastal.
Tervikuna on aga kogu finantssektorit sel aastal mõjutanud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee MONEYVALi kohapealne hindamine Eestis.
Poliitikasoovitused juhatasid sisse valimisteaasta
Suve alguses esitasime erakondadele ettepanekud, mida finantssektori vaates on oluline lisada järgmisel aastal toimuvate riigikogu valimiste programmidesse. Esitatud mõtted said pulkadeks lahti võetud väga sisukates artiklites, mida on põhjust vastu valimisi kindlasti uuesti lugeda:
- Joel Kukemelk: uued tuuled pensionisüsteemis
- Raino Paron: riigi kõige suurem ülesanne on hariduse ja rahatarkuse arendamine
- Kaido Saar: finantsjulgeolekuks tuleb soodustada kõrgema palgaga ametikohtade loomist ning liikuda edasi tööandja pensioniga
- Kaido Saar: isikusamasuse distantsilt tuvastamise piirang kahjustab Eesti konkurentsivõimet
- Aare Tammemäe: riik võiks pakkuda aktiivsemalt erinevaid finantsinstrumente
- Andrus Alber: pidev riigieelarve puudujääk ei saa olla vastutustundlik
- Kaarel Ots: vajame endiselt kapitalituru strateegiat
- Ranno Tingas ja Erki Usin: riigieelarve ja maksusüsteem vajavad restarti
Kokkuvõttes on aga uuele aastale mõeldes kõige olulisem, kuidas navigeerida inimesi ja ettevõtteid läbi majanduslanguse. Lisaks peame arvestama muutunud (finants)julgeoleku keskkonnaga, peame arvestama, kes on meie naaber ning mis toimub Ukrainas. Kui Eesti ettevõtted ja inimesed tulevad muutunud oludega toime, siis ei juhtu ka finantssektoriga midagi!
