POLIITIKASOOVITUSED / Ranno Tingas ja Erki Usin: riigieelarve ja maksusüsteem vajavad restarti

FinanceEstonia juhatuse liikme ja EY Eesti maksupartneri Ranno Tingase ning EY Eesti auditipartneri Erki Usina sõnul on Eesti riigi senine tegevuspõhine eelarvestamine seotud mitmete probleemidega. Nende sõnul on arusaamatu, kuidas saab keegi üldse vastutada eelarve eest, mille toimimist suudavad mõista vähesed ning mille detailset täitmist on sisuliselt võimatu jälgida ja kontrollida.

FinanceEstonia juhatuse liikme ja EY Eesti maksupartneri Ranno Tingase ning EY Eesti auditipartneri Erki Usina sõnul on Eesti riigi senine tegevuspõhine eelarvestamine seotud mitmete probleemidega. Nende sõnul on arusaamatu, kuidas saab keegi üldse vastutada eelarve eest, mille toimimist suudavad mõista vähesed ning mille detailset täitmist on sisuliselt võimatu jälgida ja kontrollida.

“Eelarvega kaasneb liiga palju riigi kohustusi, mis on ette lubatud ning seega oleks mõistlik teha eelarvele restart nagu kunagi Dimitri Jegorov kirjutas,” ütles Tingas. Eelarve püsiv puudujääk on valikute küsimus, kuid antud valik on süsteemi väljund, mitte sisend. “Muretseda tasuks süsteemi sisendite pärast – mis on kulutused ja kuidas on need mõõdetud ehk mille pärast on eelarve puudujäägis,” lisas Erki Usin.

Praeguse maksusüsteemi juures tuleks Tingase sõnul vaadata üle need maksud ja maksukohustused, mida suures plaanis ei täideta. “Maksuhaldur teab neid hästi ja küsimus on, kas äkki on vaja teha muudatusi või loobuda üldse maksustamisest ja Potjomkini küla mängimisest. Tööjõumaksud on tööandja jaoks väga suur kulu. Samuti on riik hädas OÜ-tamise ohjeldamise ja kontrollimisega, mistõttu võiks mõelda ka selle osa tulumaksuseaduse ümber vaatamisele. Sotsiaalmaksu ülempiir aitaks lahendada mõlemat probleemi.”

Kogu eelarve- ja maksutemaatikat saadab teadmine, et Eesti üha vananeva rahavastikuga käib kaasas lühenev perspektiivitunnetus: 70-aastast huvitab ennekõike see, mis juhtub järgmise kümne aasta jooksul, samas kui 20-aastast huvitab vähemalt järgmise 60 aasta perspektiiv. 

“Selline põhimõtteline ja olemuslik perspektiivide erinevus loob paratamatult kahetsusväärselt head pinnast lühiajalisusele ja populismile,” hindab EY Eesti auditipartner. Viimase aja poliitilised arengud näitavad ka osa poliitikute valmisolekut sellise suundumusega kaasa minna. “Eelneva vältimiseks ei kuule kahjuks ammu enam arutelusid, kuidas alaealiste laste arvelt anda nende vanematele täiendav hääl valimistel või kas tasuks valimistel võimaldada lisaks senisele poolt hääletamisele ka vastu hääletamist,” lisas Usin. Just kastist väljas lahendusi oleks aga tema sõnul tänastes muutunud oludes rohkem vaja.