FinanceEstonia esitas juuli lõpus Rahandusministeeriumile seisukohad krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Finantssektori esindusorganisatsioon toetab inkassoteenuste pakkujate koondamist riikliku järelevalve alla ning ühtsete reeglite kehtestamist inkassofirmadele ja nendega seotud isikute tegevusele. Samas hinnatakse eelnõu praegusel kujul olevat liialt ebakonkreetne ja laialivalguv, mistõttu jäävad mitmed aspektid osaliselt või täielikult arusaamatuks.

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul põhineb eelnõu väidetavalt suures ulatuses Euroopa Liidu direktiivil, kuid tegelikkuses on otsustatud sellega minna oluliselt kaugemale ehk hõlmata ka need tarbijalaenud, mida väljastavad lisaks pankadele ka teised krediidiandjad. “Eelnõu mõjutab väga suurt osa finantsturu osalisi, kuid selle tegevuse aluseks olevad majanduslike mõjude uuringud on jäänud tegemata. Seega on muudatuste mõju tervikuna teadmata,“ kommenteeris Länts.

Seletuskirjas tõdetakse küll, et väljatöötamiskavatsuse puudumise korvab osaliselt 2021. aastal läbiviidud ulatuslik Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse krediidituru uuring. FinanceEstonia krediidiandjate töörühm osales nimetatud uuringu tutvustamisel ning pööras juba toona tähelepanu sellega seotud kitsaskohtadele. “Nimetatud uuring ei ole sobilik alus kaugeleulatuvate tagajärgedega muudatuste planeerimisel. Eeltoodust hoolimata on uuringu tulemused võetud aluseks turu reguleerimisel,“ lisas Länts.

FinanceEstonia tegi ettepaneku kohtumiseks eelnõu väljatöötajate ja turuosaliste vahel, et selgitada lähemalt nii igapäevast praktikat krediidiandjate poolt nõuete loovutamise osas inkassoettevõtetele kui ka kitsaskohti, mida praegusel kujul esitatud eelnõu sisaldab.