Viimase kümnendi kriisid on muutnud ettevõtete arusaama riskidest ja nendeks valmistumisest. Üksikute ohtude asemel tuleb üha enam arvestada olukordadega, kus mitu kriisi tabab korraga ning ühe sektori probleemid kanduvad kiiresti üle teistesse. Kuidas selleks valmistuvad pangad, energiaettevõtted ja toidutööstus, arutati FinanceEstonia üritustesarja “Saame tuttavaks” kohtumisel, mida võõrustasid Nordea Pank ja Ellex Raidla.

Arutelu juhtinud Ellex Raidla partner Gerli Kivisoo tõdes, et juba koroonapandeemia paljastas olulisi puudujääke riigi kriisijuhtimises. “Koroonakriis näitas riigile üsna selgelt, et meie õigusruum ei olnud kriiside tõhusaks juhtimiseks piisav. Ebaselge oli, kes, millal ja mida teha võib,” märkis Kivisoo. Kuigi õiguslik raamistik on vahepeal täienenud, jääb ettevõtete jaoks keskseks küsimuseks, kuidas tagada tegevuse jätkumine olukorras, mida pole võimalik täpselt ette näha.

Energia- ja toidujulgeolek sõltuvad kogu tarneahela toimimisest

Eesti Energia treasury ja finantsriskijuhi Danel Freibergi sõnul on energeetikas viimase viie aasta jooksul toimunud oluline nihe. Kui varem keskenduti peamiselt tehnilistele riketele ja majanduslikele riskidele, siis nüüd on üha suurema tähelepanu all julgeolek. Sealjuures tuleb vaadata kogu energiasüsteemi, mitte üksikuid tootmisüksusi.

“Energiasektoris ei ole meie kriis kunagi ainult meie probleem. Energiaettevõtte tegevuse häired kanduvad väga kiiresti üle teistesse sektoritesse,” rõhutas Freiberg. Eriti tõsised võivad olla füüsiliste rünnakute tagajärjed. Näiteks olulise trafo hävimisel võib uue hankimine võtta kuni kaks aastat. Selliste riskide maandamiseks vajavad energiaettevõtted tema hinnangul riigilt selgemaid ootusi ning tuge vajalike kaitseinvesteeringute tegemisel.

Yooki tegevjuht Katre Kõvask tõi arutelusse toidujulgeoleku, mis jääb tema hinnangul kriisivalmidusest rääkides sageli tagaplaanile. Eesti sõltub nii toiduainete kui ka tootmiseks vajalike sisendite puhul välismaistest tarnetest. Isegi kui kodumaine tootmisvõimekus on olemas, võib mõne vajaliku sisendi puudumine kogu tootmistsükli seisata.

“Minu hinnangul on toit äärmiselt oluline ja toidujulgeolek väärib palju suuremat tähelepanu,” ütles Kõvask. Tema sõnul on riigi tasandil viimase aasta jooksul toimunud positiivseid muutusi, kuid senisest põhjalikumalt tuleb läbi mõelda ka tegelikud tarneahelad ja ettevõtete võimalused kriisiolukorras tegutseda.

Toidutööstuse jaoks tähendab valmisolek muu hulgas arusaama sellest, millise minimaalse töötajate arvu ja tootmisvõimekusega suudetakse jätkata. Ettevõtted võiksid kaaluda ka võimalusi oma tootmist vajaduse korral ümber korraldada. Näiteks suudaks Yook kriisiolukorras kasutada oma tootmisliine joogivee pakendamiseks, kuigi tavapäraselt ettevõte sellega ei tegele.

Panganduses on tähelepanu liikunud julgeoleku- ja küberriskidele

Panganduses on kriisideks valmistumisel pikk kogemus, mis sai täiendava tõuke 2008. aasta finantskriisist. LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi sõnul on kapitalinõuded, stressitestid ja regulatiivne järelevalve muutnud pangad finantsriskide suhtes vastupidavamaks. Viimaste aastate julgeolekuolukord on aga sundinud põhjalikult ümber hindama ka tehnoloogilist toimepidevust.

LHV on hajutanud oma põhisüsteemid ja andmed mitmesse geograafilisse asukohta, et tagada nende säilimine ka ulatusliku Eestis toimuva kriisi korral. Samuti on läbi mõeldud alternatiivsed sideühendused ja sularaha kättesaadavuse tagamine. “Kõige olulisem on tagada, et klientide andmed, kontod ja raha säiliksid,” selgitas Torim. Väga ulatusliku või pikalt kestva kriisi korral ei pruugi kõigi pangateenuste tavapärane toimimine olla realistlik. Siis tuleb keskenduda kriitiliste funktsioonide säilitamisele ja võimalusele teenused hiljem taastada.

Nordea Pank Eesti juhi Tiina Käsi sõnul on kriisivalmiduses üks suuremaid muutusi arusaam, et riskid võivad realiseeruda korraga ja üksteist võimendada. Seetõttu on ka pankade kriisiharjutused muutunud keerulisemaks. Nordea puhul annab täiendava kindluse võimalus toetuda kogu Põhjamaade grupile ning anda vajaduse korral Eestis tehtavaid ülesandeid üle teiste riikide üksustele. “Me ei saa enam öelda, et üks osa on tavapärane töö ja teine osa kriisivalmidus. Kriisivalmidus ongi muutunud meie igapäevase töö osaks,” sõnas Käsi.

Inimeste valmisolek ja tugevad liitlassuhted

Arutelu üks läbivaid teemasid oli inimeste valmisolek. Tehnoloogilised varulahendused ja kriisiplaanid ei täida oma eesmärki, kui töötajad ei saa tööle tulla või ei suuda pikaajalise ebakindlusega toime tulla. Käsi rõhutas, et Nordea pöörab järjest enam tähelepanu juhtide vaimsele vastupidavusele ning oskusele oma meeskondi keerulistes olukordades toetada. Sama oluliseks pidas inimeste ettevalmistamist Kõvask, kelle sõnul vajavad töötajad pikale venivas kriisis juhilt tavapärasest enam tuge ja kindlustunnet.

Arutelu lõpetuseks tõi Mihkel Torim välja veel ühe kriisivalmiduse mõõtme: Eesti rahvusvahelised suhted ja liitlased. Tema sõnul võivad ettevõtted küll põhjalikult valmistuda, kuid väikeriigina sõltume paratamatult teiste riikide toetusest ja koostööst. “Seetõttu algab kriisivalmidus paljuski sellest, millised on meie suhted teiste riikidega ja kui tugevad on meie liitlassuhted,” ütles Torim. Ta rõhutas ka rahvusvaheliste investeeringute ja ettevõtete Eestis tegutsemise tähtsust, sest need suurendavad välispartnerite otsest huvi Eesti käekäigu ja julgeoleku vastu.