FinanceEstonia esindajad kohtusid 18. aprillil avalike teenuste arendusprogrammi (ATAP) esindajatega, et arutada võimaluste üle, kuidas krediidiandjad ja -vahendajad saaksid aidata kaasa võlgnike probleemi lahendamisele.
FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul ei eristu Eesti võlgnike arvu poolest muust maailmast. Rahandusministeeriumi hiljuti tellitud krediidituru uuringust selgub ka, et Eesti krediiditurul on laenumahtude kasvades halbade laenude ehk viivislaenude osakaal sootuks vähenenud.
Halbade laenude arvu veelgi jõulisemaks vähendamiseks on FinanceEstonia esindajate sõnul tarvis luua sissetulekute kontrolli automaatsele võimalusele lisaks ka kohustuste kontrollimiseks vajalik positiivne krediidiregister. Täna seisneb kohustuste kontroll laenutaotleja poolt pangakonto väljavõtte esitamises. Paljud võlgnikud kipuvad aga esitama valeandmeid ja varjavad oma kohustusi ning seda pole ka võimalik kontrollida. Probleem on selles, et kohustuste kontrollimisel tuleb usaldada kliendi poolt esitatud infot ning puudub register, kust andmeid kontrollida.
FinanceEstonia liikme LHV Finance jurist Liina Heinmäe sõnul jõustus 2015. aastal krediidiandjate ja -vahendajate seadus, millega seoses hakkasid kehtima ühtsed reeglid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimiseks, sh krediidivõimelisuse hindamiseks kõigile krediidiandjatele ja – vahendajatele. Tervikuna on tarbijakrediidi väljastamine Heinmäe sõnul Eestis täna võrdlemisi rangelt reguleeritud.
Krediidiandjate enda reguleerimise kõrval on aga FinanceEstonia esindajate sõnul teine oluline nüanss inimeste rahatarkuse tõstmine. Veel rangemad regulatsioonid krediidiandjatele ei õpeta tarbijatele paremat rahatarkust või praktikas oma raha arukamalt kasutama. Nii võiks võlgade ennetamine alata juba koolipingist.
Ühe murekohana tõstatus ka finantsteenuste reklaami piiramine. Tegelikkuses on ka reklaam juba täna väga karmilt reguleeritud. Sisuliselt puudub krediidiandjal reklaamipiirangute tõttu võimalus anda reklaami vahendusel tarbijaile edasi teavet erinevate laenupakkujate võrdlemiseks või panustada avalikult finantsharidusse.
Rahandusministeeriumi poolt tellitud krediidituru uuringu tulemustes toodi välja tarbija finantshariduse edendamise vajalikkus. Seetõttu on FinanceEstonia seisukoht, et finantshariduslikul eesmärgil teabe esitamine (reklaamina, sisu-uudistena, osalemine kooliprogrammides, intervjuud, konverentsid jms) ei oleks käsitletav reklaamina. Krediidiandjad on valmis toetama finantshariduse edendamist, kuid läbi praktiliste kogemuste ei julgeta seda ettekirjutuste hirmus teha. Finantshariduse edendamise võimalused laste ja noorte seas eraldiseisvalt vajaksid täiendavat analüüsimist, et krediidiandjatel oleks võimalik panustada ka alaealiste finantshariduse edendamisesse.
FinanceEstonia esindajatest osalesid ATAP esindajatega kohtumisel Martin Länts, Liina Heinmäe, Moonika Maaring, Piret Paulus, Gerly Lõhmus, Siim Juks ja Anu Müürsepp. Avalike teenuste arendusprogrammi eesmärgiks on toetada avalikus sektoris toimuvat teenuste korrastamist, arendamist ja kasutajakeskse teenuse disaini põhimõtete ja oskuste levikut. Viimase poole aasta jooksul arendasid kümme meeskonda koos disainijuhtidega avalikke teenuseid ning 19. aprillil toimunud arengupäeval esitleti tulemusi ekspertpaneelile, kolleegidele ja laiemalt kõigile huvilistele.
Foto: Shutterstock
