FiDA-ga luuakse raamistik finantsasutuste klientide andmetele juurdepääsuks, mis võimaldaks nende andmete paremat jagamist finantsasutustelt nn finantsandmete vahendajatele kliendi nõusoleku alusel, kinnitab Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Valner Lille.

Määrus on inspireeritud juba toimivast avatud pangandusest, kus pangakliendid saavad anda nõusoleku teistele pankadele ja makseasutustele oma pangakonto andmetele juurdepääsuks, et nood saaksid pakkuda näiteks kontoteabe teenust või ülekannete vahendamist/sooritamist.

Eelnõu kohaselt hakkaksid andmete vahendajad alluma finantsjärelevalvele, mis suurendaks nende usaldusväärsust andmete jagamisel. Andmete vahetus toimuks selleks loodavate finantsandmete jagamise skeemide kaudu. Kokkuvõttes peaks FiDA suurendama klientide võimalusi kasutada andmepõhiseid finantsteenuseid ja -tooteid ning kasvatama konkurentsi selles valdkonnas.

Arutelud on jõudnud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu triloogidesse. Peamisteks küsimuseks on, kuidas kujundada andmete jagamise nõuded selliselt, et neist oleks reaalset kasu, ent need ei looks ettevõtetele ülemäärast halduskoormust. Samuti arutatakse, milliseid ettevõtteid FiDA alla täpselt hõlmata – eelkõige, kuidas käsitleda nn pääsuvalitsejaid (gatekeepers: Alphabet, Amazon, Apple, ByteDance, Meta, Microsoft), kellel on turul väga suur mõjujõud.

FiDA kohaldub ühtaegu nii andmete jagajatele (finantsasutustele) kui ka andmete saajatele, mistõttu on nende huvid aruteludes tihti vastandlikud: andmete saajad toetavad võimalikult avatud ja lihtsat jagamist, samas kui andmete jagajad suhtuvad algatusse ettevaatlikumalt, viidates lisanduvatele kohustustele ja võimalikele riskidele.

Kokkuvõttes liigutakse FiDA menetlusega edasi ning püütakse leida tasakaalu erinevate huvide vahel. Eesti on seni toetanud pragmaatilist ja tasakaalustatud lähenemist.