Miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni kogumine II või III sambasse ning individuaalsete pensioniplaanide loomine aitavad tagada Eesti pensionisüsteemi kestlikkust, selgus eelmise aasta lõpus esitletud sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös valminud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsist.
Ettepaneku kohaselt tuleks panustada enam inimeste pensioniteadlikkuse kasvatamisse ning aidata inimestel luua endale isiklikud pensioniplaanid, mis võtavad arvesse nende elustiili soove ning sissetulekute võimalusi. Pensionisüsteemi hõlmatuse suurendamiseks soovitab analüüs lubada II samba osakute pantimise kodu ostmisel ning laiendada III samba maksusoodustust investeerimiskontole.
Kogumispensionide tootlikkuse suurendamiseks teeb analüüs ettepaneku kaotada konservatiivsete fondide kohustuslikkus, lubada eriliigiliste osakute kaudu ka teisi investeerimisfonde III sambasse ning võimaldada II ja III sambas oleva raha pensionieas kokku kanda.
Pensionisüsteemi raha juurde toomiseks soovitab analüüs:
- luua tööandjapension II või III sambasse;
- anda võimalus inimestele tõsta vabatahtlikult sissemakseid II sambas;
- indekseerida III samba tulumaksusoodustuse absoluutmäära (6000 eurot) palga kasvuga;
- suurendada II sambaga liitunud lapsevanemate eest tehtavaid sissemakseid;
- lubada meelerahufondi kombineerimist III sambaga;
- muuta miinimumpensioni adekvaatsemaks sellega, et rahvapensioni eesmärk seotakse suurema elatusmiinimumi või Euroopa Sotsiaalharta miinimumnõudega;
- ühendada rahvapension ja baasosa ning võimaldada inimesel endal osta I samba osakuid.
Foto: Shutterstock
