Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis võimaldab inimestel suurendada oma teise pensionisamba makseid kas 4 või 6 protsendini. Rahanduskomisjon saatis vastava eelnõu ka Riigikokku esimesele lugemisele. FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juhi Joel Kukemelki sõnul on tegemist pikalt oodatud märgilise sammuga, mis markeerib hetke, mil Eesti inimesed saavad hakata päriselt võtma suuremat vastutust oma pensioniea sissetuleku ees.
„Suuremad vabatahtlikud teise samba maksed on märgilise tähendusega, markeerides hetke, mil Eesti pensionikapitali maht hakkab kiiremini kasvama ning mil Eesti inimesed saavad hakata võtma suuremat vastutust oma pensioniea sissetuleku ees,“ ütles Kukemelk.
FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juhi sõnul on inimeste pensioniea sissetulek riiklikult tähtis küsimus. Peaksime riigina pikaajalist säästmist ja investeerimist soodustama – mida rohkem vabatahtlikke säästumehhanisme luua, seda väiksem on koormus tulevikus riigi enda rahakotile ning seda ühtlasem ja tugevam on riigi pikaajaline majanduskasv.
„Eesti tulevaste pensionäride heaolu parendamiseks on selle otsusega tehtud suur samm. Nüüd on vaja see eelnõu nobedalt ka Riigikogus heaks kiita ja seaduseks vormida. Tänane 2% + 4% teise samba maksemäär on minimaalne tase oma pensionituleviku kindlustamiseks, kuid paremale järjele saamiseks on vaja koguda 4% + 4% või 6% + 4% määraga. Mida varem oma pensioniea sissetulekust hoolivatele inimestele see võimalus luuakse, seda parem,“ lisas Kukemelk.
Maksemäära tõstmine on vabatahtlik. Kui eelnõu seadusena vastu võetakse, saab avaldusi maksemäära tõstmiseks esitama hakata 2024. aastal ja suuremaid makseid tegema hakata alates 2025. aastast. Vaikimisi jääb maksemääraks 2 protsenti ja sellega jätkamiseks midagi teha vaja ei ole. Valitud maksemäär kehtib seni, kuni pensionikoguja uut avaldust ei esita. Muuta saab maksemäära kord aastas hiljemalt jooksva aasta novembri lõpuks ja uus määr hakkab kehtima alati uue aasta 1. jaanuarist.
Maksemäära tõstmine võimaldab oma pensionisääste kasvatada senisest kiiremas tempos ja siluda sissetuleku langust pensioniea saabumisel. “Kuna teise samba sissemaksed tehakse brutopalga pealt tulumaksu tasumise eelselt, on maksete suurendamine lisaks mugavusele ja regulaarsele investeerimisele inimese jaoks ka väga maksuefektiivne investeerimisviis. Kui inimesed saavad vabatahtlikku pensionikogumisse paremini kaasatud, siis järgmisena tuleb sama teha ka tööandjatega. Tööandjapension koos töötajate endi vabatahtlike suuremate teise samba maksetega aitaks päriselt Eesti pensionäride tuleviku elujärge Põhjamaade pensionäridele oluliselt lähemale,” lõpetas Kukemelk.
