Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister. Selle peamiseks eesmärgiks on ennetada ülelaenamist.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on register vajalik, et laenuandjad saaksid täpsemalt hinnata kliendi võimet laenu tagasi maksta, aga sageli on sellest abi oma kohustuste üle arve pidamiseks ka inimestel endil. Kokkuvõttes aitab see ennetada ülelaenamist.
FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul on tegemist olulise sammuga, et turuosalised saaksid paremini täita vastutustundliku laenamise põhimõtteid ehk kontrollida enne laenu väljastamist kliendi kõiki laenukohustusi. “Vahest jäävad need kliendi poolt taotlusel pahaaimamatult märkimata ning samuti ei tule need alati välja kontoväljavõtte analüüsist. Eriti viimati võetud laenukohustused. Samuti välistab positiivse krediidiregistri kasutuselevõtt olukorra, kus mõni krediidiandja ei olegi soovinud kliendi varasemate kohustustega arvestada, väites, et ei olnud nendest teadlik,” selgitas Länts.
Kuna klientide sissetulek on juba varasemalt lisaks konto väljavõttele kontrollitav läbi EMTA päringu ning negatiivne krediidiinfo maksehäireregistritest, siis positiivse krediidiregisti käivitamisel saab Läntsi kinnitusel kliendi sissetulekutest ja kohustustest tervikpilt kokku ja see peaks oluliselt parandama nii vastutustundlikku laenu võtmist kui selle andmist. “Kokkuvõttes on see oluline samm võlglaste arvu vähendamiseks ning finantsprobleemide ennetamiseks.”
Eelnõu võimaldab Eestisse luua krediiditeaberegistri, kuhu kõik laenuandjad peavad esitama info väljastatud laenude kohta. Iga uus laen või lepingumuudatus peab registrisse jõudma 24 tunni jooksul. Nii tekib terviklik pilt isiku laenukoormusest, mida saab kasutada ka inimene ise. Enne uue laenu väljastamist peab laenuandja registrisse päringu tegema, et usaldusväärsetele andmete tuginedes hinnata inimese võimet laen tagasi maksta. Inimesele tekib juurde ka võimalus lasta endale registris määrata laenukeeld.
Registrit hakkab pidama konkursiga valitud erasektori ettevõtja, kelle tegevusele on ranged reeglid ja nõuded. Igast registrisse tehtud päringust jääb maha elektrooniline jälg ja inimene saab vaadata, kes on tema kohta päringuid teinud.
