Enefit Greeni börsiletulek 2021. aastal oli tõeline edulugu ja Tallinna börsi suurim rahakaasamine. Tegemist oli rahvaaktsiaga, mida märkis üle 60 000 jaeinvestori kogu Baltikumist. See oli üks aktiivseima kauplemiskäibega aktsiaid meie turul. Ja nüüd viiakse see börsilt ära.
“Hea uudis jaeinvestorile on see, et aktsiahinna dünaamika ei olnud viimase aasta jooksul kiita ning Eesti Energia pakutav väljaostuhind on piisavalt kõrge, et tagada positiivne tootlus neile, kes märkisid aktsiaid IPO raames, ning ka neile, kes sisenesid viimase aasta jooksul. Tõenäoliselt ei teki investoril pettumust,” ütles FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk.
Likviidsuse kadumine on halb signaal turule
Negatiivne pool on aga see, et investorite portfellist kaob üks likviidsemaid instrumente. Turule on see igal juhul halb signaal. “Kapitaliturgude seisukohalt ei ole hea, kui aktsia lahkub põhinimekirjast. See tähendab investoritele vähem võimalusi investeerimiseks,” lisab FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.
FinanceEstonia teeb jõupingutusi selle nimel, et Eestis tekiks strateegiline vaade kapitaliturgude arendamisele. See eeldab suurte emitentide turule toomist – ainult sellised ettevõtted meelitavad kohale rahvusvahelisi institutsioone.
Valeria Kiisk toob esile, et suurim rahvusvaheline huvi meie börsi vastu ilmnes just Enefit Greeni ja Tallinna Sadama esmaemissioonide ajal. “Need investorid oleksid ehk valmis oma panuseid siin suurendama, kui siia tuleks uusi suuri emitente ja oleks piisavalt likviidsust. Eestis on mitmeid suuri ja rahvusvaheliselt toimivaid ettevõtteid, kes võiksid lähiaastatel börsile liikuda – aga kas nad valivad Tallinna börsi?” küsib ta.
Kasvupotentsiaal jäi kasutamata
Tammemäe sõnul kuulus Enefit Green vahepeal turuväärtuselt kolme suurima Balti ettevõtte hulka. See oli üks väheseid ettevõtteid, kuhu ka kohalikud institutsionaalsed investorid said investeerida. “Praegune negatiivne signaal ütleb sisuliselt, et äriplaan ei tööta, turg ei saa sellest aru ning seetõttu tuuakse ettevõte turult ära. Samas ei oldud börsil isegi viit aastat. Ettevõttel oli võrreldes Ignitisega väga fokusseeritud strateegia taastuvenergia vallas ning hea geograafiline katvus, millest investorid hästi aru said,” kirjeldab Tammemäe.
Midagi positiivset on siiski ka. Tammemäe märgib, et investoritele makstakse väga korralikku preemiat, mille tulemusel vabaneb neil raha uute (aktsia)investeeringute tegemiseks. “Seega saavad Ignitis ja teised suuremad ning likviidsemad aktsiad Balti börsil tõenäoliselt lisatõuke uute investorite näol. Osa rahast liigub aga paratamatult ka Baltikumist välja.”
2023. aasta lõpus loodi Balti turgude ühine börsiindeks –MSCI Baltic States Investable Market Index, mis positsioneerib meid Frontier Market kategooriasse. Kuigi kuulume OECD riikide hulka ning oleme arenenud ja tubli riik, kuulume börsiklassifikatsiooni järgi samasse gruppi Bangladeshi, Senegali ja Keeniaga. Indeks arvestab muu hulgas, kui palju on turul suuri emitente ning kui likviidne ja ligipääsetav see on.
“Kui tooksime kohalikule börsile rohkem suuri emitente, oleks meil lootust liikuda arenevate turgude kategooriasse. Sellega kaasneks suurem investorite huvi ja arvestatav passiivsete investeeringute sissevool. Nüüd aga juhtus hoopis vastupidine – üks suur emitent lahkub turult ning oleme jätkuvalt toimiva kapitalituru ideest valgusaastate kaugusel,” võtab Kiisk olukorra kokku.
