Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kinnitas ja andis oktoobri alguses välja uuendatud maksehäirete avaldamise juhendi. FinanceEstonia viitas AKI-le saadetud päringus, et juhendi täitmise osas pole saavutatud õigusselgust, mistõttu tuleks juhendi rakendamine peatada.
FinanceEstonia pöördus ise AKI poole, palus kaasamist juhendi koostamise protsessi ning edastas esmased kommentaarid juuli alguses. “Pöörasime tähelepanu, et juhendiga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks antud lühike tähtaeg ei võimaldanud pidada sisulisi arutelusid ega koondada sektori laiapõhjalist tagasisidet,“ ütles FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Kuna juhendiga sooviti kehtestada olulisi muudatusi kehtivas praktikas ning esitada kehtiva õiguse uusi tõlgendusi, ei pea FinanceEstonia senist protsessi hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks. “Tegime ettepaneku pikendada tagasiside andmise tähtaega ning korraldada turuosalistega mitmepoolne kohtumine. Meie soov oli pidada sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks korraldamiseks ja anda turuosalistele võimalus oma seisukohti selgitada. Meie ettepanekutele tagasisidet ei tulnud ning esitatud kommentaarid ja seisukohad pole saanud siiani vastuseid,“ lisas Saar.
Kinnitatud juhendiga on ühtlasi kehtestatud maksehäireregistritele uusi kohustusi, mille täitmiseks on vaja teha arvestatavaid IT-arendusi. Seetõttu on vajalik mõistlik üleminekuperiood. Ühtlasi on vajalik üle vaadata ning muuta andmetöötluse lepinguid, milleks peaks samuti turuosalistel jääma mõistlik aeg. “Paraku ei nähtu praegusest juhendist, et ettevõtjatele oleks antud täiendav periood viia oma tegevus kooskõlla juhendistooduga,“ viitab FinanceEstonia juhatuse esimees. Ühtlasi puudub juhendis selgitus, kas see on täitmiseks kohustuslik või soovituslik ning rakendatakse “täidan või selgitan” põhimõtet.
Kokkuvõttes edastas FinanceEstonia uuesti omapoolsed kommentaarid ja seisukohad AKI-le ning palus neile tagasisidet. Samuti tehti ettepanek peatada juhendi rakendamine, kuni selle täitmise osas on saavutatud täielik õigusselgus. Ühe alternatiivse lahendusena näeb FinanceEstonia negatiivse krediidiinfo avaldamisega seonduva temaatika reguleerimist krediiditeabe seaduses. Sel viisil oleks tagatud laiapõhjalisem arutelu, terviklik lähenemine sektorile ja õigusloome hea tava järgimine.
Foto: Shutterstock
