Septembris liitus FinanceEstoniaga veebipoodidele makselahendusi pakkuv Montonio. Uurisime lähemalt, millega ettevõte tegeleb, millised on nende ambitsioonid tulevikuks ning mis ajendas tiimi FinanceEstoniaga liituma. Küsimustele vastas ettevõtte juht Rasmus Õisma.
Millega Montonio tegeleb? Milles teie äri seisneb?
Montonio pakub makseteenuseid veebipoodidele. Meie kaudu saab pood ühe liidestusega juurdepääsu kõikidele vajalikele makseteenustele – makselingid, järelmaks, lisatasudeta osamaksetega Split toode ja kaardimaksed.
Kui suur teie tiim on?
Meie tiimis on 17 inimest, kuid oleme väga kiiresti kasvamas – järgmise kuu jooksul liitub meeskonnaga veel 6 inimest. Tiimi tuumik asub Tallinnas, kuid meil on ka kontorid Vilniuses ja Riias. Hetkel laieneme ka Poola.
Ütlete oma veebilehel, et võimaldate ettevõtetel pakkuda oma klientidele mugavaimat ostlemiskogemust. Mida mõtlete mugavuse all?
Näeme, et tihtipeale ei anna veebipood kliendile maksmisel suurt valiku võimalust makseviiside osas. Meie kaudu saab veebikaupmees juurdepääsu laiale valikule makseteenustele – makselingid, kaardimaksed ning järelmaks. Ja seda kõike ühe liidestusega. Ka lõpptarbija mugavus on meie jaoks ülioluline. Näiteks meie järelmaksutoote abil saab klient ühe taotlusega mitu pakkumist. See omakorda loob ostja jaoks unikaalse järelmaksuturu.
Kellele teie toode (tooted) suunatud on?
Meie tooted on B2B2C. Ehk esmalt üritame jõuda veebipoodideni, kes meie tooteid hakkavad pakkuma enda lõpptarbijatele. Praeguseks on meie klientideks ligikaudu 1700 veebipoodi Baltikumis. Samuti on umbkaudu veerand eestlastest lõpptarbijana kasutanud meie teenuseid viimase kolme kuu jooksul.
Mis seisus makselahenduste turg on nii Eestis kui mujal maailmas? Millist tühimikku Montonio selles täidab?
Näeme, et teenuseid saab pakkuda soodsamalt, läbipaistvamalt ning mugavamalt. Teenused on lõpptarbija jaoks tihtipeale ebamõistlikult kallid. Näiteks meie järelmaksutoote puhul on lõppeesmärgiks see, et klient saaks enda jaoks parima pakkumise. Meie makselinkide toode on seevastu tänu suurtele mahtudele konkurentidega võrreldes kordades soodsam.
Mida peate Eesti finantssektori suurimaks väljakutseks praegu? Kuidas seda ületada?
Finantssektor on minu hinnangul pisut uinuvas seisundis. Uusi lahendusi lisandub turule vähe ning suured tegijad siia ei kipu. Näiteks leedukad on suutnud Brexiti-järgselt meelitada kümneid finantsettevõtteid looma enda peakontorit Vilniusesse. Eestisse aga ei ole me rahvusvahelisi finantsettevõtteid suutnud tuua. Minu hinnangul peaks sektori elavdamiseks olema tugev poliitiline tahe. Riiklikuks eesmärgiks peaks olema konkurentsi loomine ning fintech ettevõtete Eestisse kutsumine. Peakontorid loovad omakorda kõrgepalgalisi töökohti.
Kaasasite suvel 2,5 miljonit eurot. Kuhu selle seni investeerinud olete ja mis on järgmised plaanid?
Meie lühiajaliseks fookuseks on laienemine Poola. Samas aga keskendume ka olemasolevate toodete arendamisele ning olemasolevatele klientidele lisandväärtuse pakkumisele. Seetõttu oleme enda tiimi palkamas inimesi kõikidel turgudel, kus me tegutseme.
Mis on teie tiimi pikem visioon ja ambitsioon? Kuhu välja tahaksite jõuda?
Ambitsiooniks on olla järgmiseks suureks makseteenusepakkujaks Euroopas. Seejuures ei soovi me kõiki teenuseid ise pakkuda, vaid olla turg, kus erinevad tegijad konkureerivad.
Miks otsustasite FinanceEstoniaga liituda? Mida liikmelisusest ja koostööst ootate?
Liitusime FinanceEstoniaga kahel põhjusel. Esmalt soovime muidugi kursis olla sektori arengutega, kaasa rääkida seadusloome teemadel ning saada kontakte liikmete hulgas. Teisalt aga tahame anda ka oma panuse finantssektori ning laiemalt Eesti majanduse arengusse. Seega soovime aktiivselt aruteludes osaleda ning omapoolseid ettepanekuid teha sektori arenguks.
