Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti elanike rahatarkuse uuringust selgus, et pikaajalise investeerimisega tegeleb vaid vähene osa Eesti elanikest. Seetõttu on üsnagi loogiline, et 48% vastanutest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama.

Ühel või teisel moel on säästmisega tegelenud 69% vastanutest, samas 31% elanikest ei pane üldse raha kõrvale. See näitaja väheneb aastatega, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal oli see 35% vastanutest. 

Endiselt on kõige sagedasem säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42%), millele järgneb sularaha hoiustamine (28%). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13% elanikest, sh aktsiaid või osakuid omab 4%.

Ligi pooled ehk 48% vastanutest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama. Vaid 21% oli kindel või täiesti kindel, et pensionipõlveks on rahaasjad hästi planeeritud, sh 14% polnud sellist plaani olemaski. 

Kui II pensionisammas muudetaks vabatahtlikuks, jätkaks uuringu järgi sinna raha kogumist 49% praegustest liitunutest. Raha kavatsevad seejuures välja võtta peamiselt need, kelle teadmised väiksemad ja kes ise majanduslikult haavatavamad, mis kahjustab nende olukorda pensionieas.

Tutvu Eesti elanike finantskirjaoskuse uuringuga siin.