10. jaanuaril jõustus uus investeerimisfondide seadus. Olulise täiendusena on nüüd võimalik luua ühisteks era- ja riskikapitaliinvesteeringuteks mõeldud usaldusfonde.

Vandeadvokaadid ja Derlingi partnerid Andres Siigur ja Rolan Jankelevitš teevad ülevaate usaldusfondi asutamise tagamaadest ja võimalustest. Usaldusfondide regulatsiooni väljatöötamisel võeti arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud fondituru riikide sarnaste fondide toimimispõhimõtteid. Uues seaduses sätestatud usaldusfonde iseloomustavad reeglite paindlikkus ja maksuläbipaistvus.

Paindlikud reeglid

Usaldusfond on usaldusühingu eriliik. Erinevalt tavalistest usaldusühingutest on usaldusfondi osanikel – täisosanikul (GP) ja investoritel ehk usaldusosanikel (LP-d) – lai otsustusvabadus fondi tegevust puudutavate reeglite kindlaksmääramisel. Usaldusfondi osanikel on võimalik fondi ühingulepingus reguleerida muuhulgas järgmisi küsimusi:

• fondi eesmärk ja investeerimispoliitika;
• fondi tähtaeg;
• osanike sissemaksed ja muud panused (nt laenude andmine);
• kasumi jaotamine ja maksmine;
• osanike kaasamine ning nende lahkumine ja fondist väljaarvamine;
• otsused, mille tegemine vajab investorite nõusolekut;
• fondi vara arvelt tasude maksmine (sh carried interest, juhtimistasud jne) ning kulude (sh asutamiskulud, jooksvad kulud jne) hüvitamine;
• fondi osade võõrandamine;
• fondi lõpetamine ja likvideerimine.

Lihtne asutamisprotseduur ja selge juhtimisstruktuur

Usaldusfond võib valitseda oma vara ise. Sel juhul tegeleb vara valitsemise usaldusfondi ühingulepingus kokkulepitud tingimustel täisosanik. Alternatiivina võib usaldusfond sõlmida valitsemislepingu fondivalitsejaga. Usaldusfondi täisosanikuna või fondivalitsejana võib tegutseda Finantsinspektsioonis registreeritud väikefondi valitseja, Eesti või muu Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi tegevusloaga alternatiivfondivalitseja.

Seega võib usaldusfondi asutada selliselt, et:

1. fondi initsiaator asutab osaühingu, mis registreerib end Finantsinspektsioonis väikefondi valitsejana (registreerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja Finantsinspektsioon teeb otsuse registreerimise kohta üldjuhul kahe kuu jooksul);
2. nimetatud osaühing usaldusfondi täisosanikuna ja investorid sõlmivad usaldusfondi ühingulepingu;
3. usaldusfond kantakse äriregistrisse täisosaniku avalduse alusel.

Investorite piiratud vastutus

Igal usaldusfondil peab olema vähemalt üks piiramatu vastutusega täisosanik ning investorid. Eeldusel, et investorid ei osale usaldusfondi igapäevases juhtimises, on investorite vastutus piiratud, st nad ei vastuta usaldusfondi kohustuste täitmise eest, kui nad on täitnud fondi ühingulepinguga võetud kohustused teha usaldusfondi sissemaksed ja anda usaldusfondile ühingulepingus kokkulepitud laenud.

Investorite vastutuse selgemaks piiritlemiseks on uues seaduses sätestatud ka nn safe harbour säte, mille kohaselt ei loeta usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks järgmisi investori tegevusi:

• usaldusfondi esindamine talle antud volituse piires;
• õigusaktidest või ühingulepingust tulenevate üldiste investorite õiguste teostamine;
• täisosaniku või fondivalitseja nõustamine usaldusfondi juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud usaldusfondi juhtimiseks siduvate korralduste andmine;
• usaldusfondi kohustuste tagamine;
• ühingulepingu muutmise otsustamine;
• hääletamine või muul viisil seisukoha väljendamine järgmistes küsimustes: fondi lõpetamine või tegevuse jätkamine, fondi arvel tehingute tegemine vara omandamiseks, osakute võõrandamine või koormamine, usaldusfondi investeerimispoliitika muutmine, usaldusfondi ühinemine, osaniku ühinemine fondiga, osaniku lahkumine või väljaarvamine, usaldusfondi arvel osanikega tehingu tegemine.

Maksuläbipaistvus

Uue investeerimisfondide seadusega muudeti ka tulumaksuseadust. Tulumaksuseaduse muudatuste tulemusena on usaldusfond nö maksuläbipaistev äriühing – tulumaksuga maksustamisel ei käsitleta usaldusfondi maksumaksjana. Maksuläbipaistvuse tulemusena omistatakse usaldusfondi poolt teenitud tulu fondi investoritele ning see tulu maksustatakse justkui investorid oleks selle teeninud ilma usaldusfondi vahenduseta.

Maksuläbipaistvuse tulemusena peavad Eesti residendist äriühingud maksma usaldusfondi kaudu teenitud tulult tulumaksu alles kasumi jaotamisel oma osanikele või aktsionäridele. Mitteresidendist investorid aga Eestis üldjuhul tulumaksu maksma ei peagi – erandlikult maksustatakse Eestis eelkõige tulu, mis on saadud seoses Eestis asuva kinnisvaraga.

Maksuläbipaistvuse tõttu ei ole usaldusfondi mõistlik aga investeerida füüsilise isikuna – kuna usaldusfondi tulu loetakse koheselt tema investorite tuluks, võib Eesti residendist füüsilisel isikul tekkida usaldusfondist saadud tulult tulumaksukohustus enne seda, kui fond peab talle tulu jaotama.