Euroopa Parlament võttis 7. oktoobril vastu kauaoodatud ühisrahastuse määruse (selle ettevalmistamisest kirjutasime ka juba augustikuu uudiskirjas), millega luuakse paljudele Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevatele ühisrahastusteenuse osutajatele tegevusloa kohustus. Paljudele, mitte kõigile, sest määrus puudutab vaid ühisrahastusteenuse osutajaid, kes vahendavad ärilaene, väärtpabereid ja teatud liiki äriühingute osalusi, mis alati väärtpaberiteks ei kvalifitseeru (näiteks Eesti osaühingute osad). Vandeadvokaadid Elina Varendi ja Kirsti Pent advokaadibüroost TGS Baltic teevad lühiülevaate, mis sellega seoses muutub.
Määrus kohaldub alates 10. novembrist 2021. a ja hiljemalt selleks ajaks peavad kõik EL liikmesriigid olema valmis tegevusloa taotluste menetlemiseks. Selleks ajaks juba tegevust alustanud turuosalistele annab määrus aega 10. novembrini 2022. a tegevusloa taotlemiseks. Kõik need, kes soovivad pärast 10. novembrit 2021. a tegevust alustada, peavad tegevusloa saama juba enne tegevuse alustamist.
Tegevusloa taotlus tuleks esitada võimalikult vara, et tegevusloa menetlus igal juhul enne 10. novembrit 2022. a lõpule jõuaks. Kuigi tegevusloa taotluse menetlemiseks on määruses ette nähtud maksimaalselt 3 kuud, ei hakka see tähtaeg kulgema enne, kui menetleja hinnangul on tegevusloa taotlus täielik. Vastupidisel juhul võib anda täiendava tähtaja tegevusloa taotluse täiendamiseks. See tähendab, et tegelik menetlusaeg ei ole ajaliselt piiratud. Sellest lähtuvalt on soovitatav kasutada järgnevat 12 kuud ettevalmistuste tegemiseks, et ühisrahastusplatvorm oleks tegevusloa taotluse esitamise ajaks tehniliselt kooskõlas uute nõuetega, et menetlus kujuneks võimalikult sujuvalt.
Olulisemad muudatused, millega ühisrahastusteenuse pakkujad peaksid arvestama:
Piiriülene tegutsemine lihtsustub. Kõige olulisemaks boonuseks määruse alusel tegevusloa saanud ühisrahastusteenuse osutajatele on lihtsamad võimalused piiriüleseks tegutsemiseks. Ühes EL liikmesriigis saadud tegevusluba lubab teenuseid osutada kõigis EL liikmesriikides – selleks piisab päritoluriigi järelevalveasutuse teavitamisest. Sellega seoses vähenevad märkimisväärselt piiriülese tegutsemisega seotud regulatiivsed riskid, mis hetkel tulenevad kehtivate EL õigusaktide erinevast ülevõtmisest ja rakendamisest liikmesriikides (nt investeerimis- või makseteenuste osas).
Selgemad juhised autoinvesti ja järelturu toimimisele. Määruses on selgitatud, missugustel tingimustel võib tulevikus luua investoritele kasutamiseks automatiseeritud investeeringute ja järelturu funktsioonid, ilma et sellise funktsionaalsuse loomine tooks kaasa mõne muu finantsteenuse tegevusloa nõude.
Ühtne prospektikohustuse piirmäär. Tegemist on soodsa uuendusega eelkõige äriühingutele, kes soovivad ühisrahastusplatvormi vahendusel pakkuda oma väärtpabereid. Kui hetkel on EL liikmesriikidel võimalik määrata iseseisvalt pakkumise rahalisest väärtusest sõltuv piirmäär prospekti koostamise kohustusele (vahemikus 1 – 8 miljonit eurot), siis ühisrahastusteenuse pakkuja vahendusel hakkab tulevikus kehtima ühetaoline 5 000 000 euro suurune maksimaalne piirmäär, millest madalamat piirmäära EL liikmesriigid kehtestada ei tohi.
Rohkem bürokraatiat. Ühisrahastusteenuse osutajatele tekivad järelevalvega seotud kohustused, sh raporteerimiskohustus järelevalveasutuse ees. Kindlasti on suureks muutuseks asjaolu, et platvormi tegevusplaani, osanike või aktsionäride ringi ega juhtkonna liikmete muutmine ei saa tulevikus enam toimuda üleöö, sest igast olulisest muudatusest tegevusloa andmise aluseks olnud andmetes ja dokumentides peab järelevalveasutust teavitama.
Piirangud seotud isikute projektidele. Ühisrahastusteenuse osutaja ei tohi enda ühisrahastusplatvormil vahendada lähedalt seotud isikute (nt juhid, töötajad, olulist osalust või kontrolli omavad isikud) projekte. Eraldi reeglid on juhuks, kui sellised isikud teevad ühisrahastusplatvormil investeeringuid. Selliste nõuete eesmärgiks on maandada võimalikku huvide konflikti ohtu.
Täiendavad kohustused seoses investorkaitsega. Ühisrahastusteenuse osutajal tekib kohustus investorite teadmisi kontrollida ja, sõltuvalt investori asjatundlikkusest, investori suhtes täiendavaid meetmeid kohaldada. Iga ühisrahastusplatvormil avaldatava projekti kohta on edaspidi vaja koostada põhiteabe dokument, mille vähemalt formaalsete nõuete täitmise eest vastutab platvormipidaja.
Võimalikud riigipõhised erisused. EL liikmesriikidel on võimalik teatud küsimustes luua riigisiseseid erisusi. See puudutab näiteks nii projektidega seotud põhiteabe lehtede kui ka turundusmaterjalide keelenõudeid, turundusreegleid ning järelevalveasutuse teavitamist projektide põhiteabedokumentidest.
Sanktsioonid. Määruses toodud nõuete rikkumise eest näeb määrus ette haldustrahvide määramise ühisrahastusteenuse osutajale, kusjuures trahvimäärad küündivad 500 000 euroni või kuni 5 protsendini ühisrahastusteenuse osutaja kogukäibest. Ühisrahastusteenuse osutajaid puudutab ka Justiitsiministeeriumi poolt väljatöötamisel olev ja hiljuti erinevatelt huvigruppidelt kriitilist tagasisidet saanud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu.
Aga mis saab ülejäänud ühisrahastusplatvormi pidajatest, kelle teenust määruse ei puuduta? Teadaolevalt on Rahandusministeeriumis valmimas ka seaduseelnõu, mis peaks sisaldama täiendavaid nõudeid ka ühisrahastusteenuse osutajatele, kellele määruse alusel tegevusloa kohustus ei laiene. Eelnõu peaks avalikkuse ette jõudma juba sel sügisel ja siis saab täpsemalt aimu, kas ülejäänutele laiendatakse sisuliselt määruses sätestatut või kehtestatakse teistsuguseid nõudeid.
Teeme FinanceEstonia liikmetele ühisrahastuse määruse kohta lähiajal ka lühiseminari.
