• Ühtsed nõuded kehtivad kogu Euroopa Liidus
• Järelevalve tähendab võimaluste kõrval ka täiendavaid kohustusi
• Kontroll on vajalik, ent nõuded on kohati liiga ranged

Alates selle aasta 10. novembrist tekkis ühisrahastusteenuse osutajatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele võimalus esitada Finantsinspektsioonile ühisrahastusteenuse pakkujate tegevusloa saamiseks taotlusi. Ettevõtetel on tegevusloa hankimiseks aega üks aasta.

Finantsinspektsioon hakkab ühisrahastusturgu osaliselt kontrollima, sest nii näeb ette Euroopa Liidu määrus. Aasta jooksul peavad Finantsinspektsiooni järelevalve alla minevad ühisrahastusplatvormid saama tegevusloa, et tööd jätkata. Peamine eesmärk on panna platvormid tegutsema võrdsetel tingimustel ja raamides.

FinanceEstonia liikme TGS Baltic vandeadvokaat Elina Varendi sõnul puudub täna täpne ülevaade kõigist ühisrahastusteenuse osutajatest, kes uue määruse alusel tegevusluba vajavad. Hinnanguliselt on neid tema sõnul Eestis kuni paarkümmend, ent puudub info, kes asuvad tegevusluba taotlema mujal ning kes võivad oma teenust hakata ümber kujundama, et määruse kohaldumisalast väljuda või sinna just kuuluda. 

Ühtsed reeglid kõigile

FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi juht Mihkel Stamm ütleb, et määruse peamine eesmärk on investorite huvide kaitse, samuti huvide konflikti olukordade vältimine. Erinevaid nõudeid on loodud nii ühisrahastusteenuse osutajale kui ka projekti omanikele, kes raha kaasata soovivad. Samuti on ühisrahastajatel edaspidi kohustus teatud ulatuses teostada eelkontrolli projektide ja projektiomanike suhtes ning hinnata platvormil kasutajakontot avava investori kogemusi ja teadmisi. Samuti tuleb korraldada enda organisatsiooni selliselt, et hoida ennast puudutavaid riskifaktoreid kontrolli all. “Sisuliselt on tegemist FinanceEstonia poolt ühisrahastuse pakkujatele väljaantava hea tava edasiarendusega. Ka hea tava eesmärk on olnud, et sellega seotud platvormid on võtnud endale vabatahtliku kohustuse tagada oma tegevuse osas suuremat läbipaistvust,” lisas Stamm.

„Kõige suurem muutus seisneb selles, et enam ei ole võimalik teenust turule tuues seda esmalt testida ja siis omas tempos edasi arendada. Tegevusloa esitamise ajaks peab olema hea arusaam oma teenusest ja kasutusele võetavast tarkvarast. Tegevusloa saamise ajaks peab kõik olema valmis ja vastavuses tegevusloa nõuetega. See tähendab, et uute ideedega turule sisenemine on keerulisem ja paljude jaoks võivad regulatiivsed nõuded olla takistuseks turule sisenemisel,“ selgitas Varendi. 

Põhimõtteliselt võimaldab tegevusluba ühes Euroopa Liidu liikmesriigis teenust osutades teha seda lihtsalt ka ülejäänud liikmesriikides. Erisusi saavad riigid luua minimaalselt, eelkõige keelenõuete ja reklaammaterjalidele kehtivate tingimuste osas. Eesti platvormi pidajad saavad seega oluliselt lihtsamalt pakkuda oma teenuseid ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Äritegevuse ümberkorraldamine

Uued reeglid nõuavad paljudel juhtudel ka muutusi teenusepakkujate organisatsiooni struktuurides ning teatud juhtudel ka teenuse tingimustes. Nõuetekohaseks teenuse osutamiseks on vaja investeeringuid meeskonna suurendamiseks või tehnoloogia ja teenuste sisseostmiseks. „Vaja on kirjalikke sise-eeskirju ja protseduure, milleks reguleerimata ettevõtetel sedavõrd suurt vajadust ei ole. Samuti kaasneb järelevalve ja raporteerimiskohustus, näiteks tuleb Finantsinspektsioonile esitada perioodilisi aruandeid,“ lisas Varendi. 

Mitme Eestis kanda kinnitanud turuosalise meeskonnad ei asu tegelikult füüsiliselt Eestis. Uues olukorras tähendab see, et nüüd tuleb neil mõelda, kas tuua meeskond ja juhatus Eestisse või asuda tegevusluba taotlema oma koduriigis. Selline äritegevuse ümberkorraldamine on aga kulukas – nii Eestisse tuumikmeeskonna värbamine või ümbersuunamine kui ka äritegevuse teise riiki üleviimine nõuavad väljaminekuid. 

„Negatiivse poole pealt tekitab praegune olukord mõneti ka segadust, kuna tegevusloa kohustus tekib ainult osale turuosalistest. Paljude platvormipidajate teenus ei nõua ka edaspidi tegevusluba. Siseriiklikult on arutatud tegevusloa kohustust ka sellistele turuosalistele, kuid vastava eelnõu väljatöötamine ei ole ilmselt hetkel prioriteet. Seega on oluline teha head teavitustööd, et vältida sellise olukorra võimalikku negatiivset mõju määruse kohaldamisalast välja jäävatele turuosalistele,“ kinnitas Varendi.

Oodati liberaalsemaid nõudeid

FinanceEstonia osales aktiivselt regulatsiooni ettevalmistamises ning esitas erinevatele teemaga tegelenud osapooltele pidevalt oma liikmete põhjendatud seisukohti. FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi juht Mihkel Stamm on seda meelt, et  paljuski läks tehtud töö asja ette ning seisukohti võeti kuulda, ehkki osaliselt oodati mõneti liberaalsemaid tegutsemisnõudeid. 

FinanceEstonial seisukohti kujundada aidanud Varendi sõnul võib väga rahul olla sellega, et vähemalt laenupõhist platvormi opereerivatele ühisrahastusteenuse osutajatele jäi õigus automaatsete investeeringute võimaldamiseks ning selgelt sai määrusesse sisse kõigi ühisrahastusteenuse osutajate õigus pakkuda teatud viisil järelturgu, ilma et selleks oleks vaja muud tegevusluba. Samuti võib pidada heaks sammuks lihtsustatud menetluse sisseviimist turuosalistele, kellel on juba muu tegevusluba. Ka piiriülese tegutsemise õigus on lahendatud võrdlemisi liberaalselt ning keeld nõuda sihtriigis füüsilist kohalolu annab teenuseosutajatele päriselt võimaluse luua ilma halduskulude märkimisväärse suurenemiseta Euroopa Liidu ülest kohalolu. 

Samas on FinanceEstonia seisukohal, et kohati on nõuded ühisrahastusteenuse osutajatele siiski ebamõistlikult ranged võrreldes teiste oluliselt suurema riskiga teenuseosutajatega, seda nii kapitalinõuete osas kui ka huvide konflikti vältimiseks seatud erikohustustes. 

Varendi kinnitusel on kohati ebamõistlik ka teabe avaldamise kohustuse ulatus ning teenuseosutaja vastutus selle eest. Ühisrahastusteenuse osutajad ei saa enam olla pelgalt passiivsed platvormipidajad, kes üksnes opereerivad tehnoloogilist lahendust, mis aitab projektiomanikku kokku viia investoritega. „Ühisrahastusteenuse osutaja on nüüd kohustatud astuma samme, et kontrollida projektiomaniku tausta ning veenduda, et investoritele avaldatavad projektid ja nende kohta avaldatud teave vastaksid teatud kvaliteedinõuetele,“ summeeris ta.

Mittekogenud investoritele tuleb võimaldada ka 4 kalendripäeva pikkust järelemõtlemise aega, mille jooksul investor võib juba tehtud investeeringu tagasi võtta. See erinõue võib pikendada projektide rahastamisperioode ja võib nõuda platvormipidajatelt teenuse tingimuste ümberkujundamist selliselt, et investorite väljumine projektidest järelemõtlemisaja jooksul ei seaks ohtu projektide õnnestumist.