FinanceEstonia liikmete iga-aastase korralise üldkoosoleku lõpetab traditsiooniliselt vestlusring finantsvaldkonnaga seotud ekspertide osavõtul. Sel aastal tuli liikmetega kohtuma ning mõtteid vahetama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Kui varasemalt on Sutt öelnud, et Eestis võiks olla 2025. aastaks 25 ükssarvikut ehk tehnoloogiaettevõtet, mille väärtus ületab miljardi dollari piiri, siis sel korral kõlas tema poolt teinegi, vähemalt sama ambitsioonikas siht: 2030. aastaks 500 deeptech ettevõtet. See tähendab, et olemasolevatele oleks juurde vaja veel vähemalt 450 ettevõtet.
Viimased aastad on näidanud kiiret ükssarvikute kasvu ning süvatehnoloogiate arendamiseks on turule lisandunud nii erakapitali ja lisandub ka 100 miljoni euro jagu riigipoolset kapitali SmartCapi poolt.
Mõlema eesmärgi täitmisel näeb minister olulist rolli ka finantssektoril. Eelkõige läbi kohalike investorite aktiivsuse, mis peaks meelitama Eestisse juurde väliskapitali. Tähtis on seejuures, et uute loodavate fintechide näol tekiks ka traditsioonilisele finantssektorile juurde positiivset konkurentsi.
Positiivse krediidiregistri pikk ootus
FinanceEstonia liikmed on viimased kümmekond aastat püüdnud tagant tõugata positiivse krediiditeabe vahendamise seaduse väljatöötamist. Ehkki soov on olla maailma parim digiriik, oleme reaalsuses Euroopas üks viimaseid, kus puudub endiselt ligipääs positiivsele krediiditeabele. Sektori vaates on oluline tuua muutus, et takistada pettuseid ning täita vastutustundliku laenamise nõudeid.
Kiiret edasiliikumist sel teemal ei maksa Suti hinnangul siiski oodata enne järgmise aasta Riigikogu valimisi. Ministri soovitus oli proovida kõikide takistuste kiuste positiivne krediidiregister sektori omal initsiatiivil ellu kutsuda ja ära teha või jätkata tulevikus uue valitsusega samal teemal dialoogi otsimist.
Muudatused reklaamiseadusesse
Samuti on finantssektori jaoks pikalt olnud aktuaalne küsimus finantsteenuste konkurentsi suurendamine. Täpsemalt see, et täna kehtiv reklaamiseadus kaitseb selgelt suuri ja vanemaid turuosalisi ning uutel finantsteenuste pakkujatel pole sisuliselt võimalik Eesti turule siseneda, sest puudub võimalus oma tooteid tarbijatele tutvustada.
Selle küsimuse lahendamisel andis minister Sutt rohkem lootust ning tegelikkuses on reklaamiseaduse muudatused juba ka ette valmistamisel. Samas ei tasu ka siin väga kiireid lahendusi oodata, sest arutelu antud teemal tõotab muutuda emotsionaalseks. Ühiselt FinanceEstonia liikmetega tõdeti, et reklaamiseaduse muutmist võiks arutada kõrvuti positiivse krediidiregistri loomise kasuteguritega.
Pensionisüsteem vajab lisaraha
Olukorras, kus kohalike investorite roll aina kasvab, on finantssektoris tekkinud küsimus, kuidas muu hulgas pensionisüsteemi raha juurde saada. Pensionifondidel on institutsionaalsete investoritena väga oluline roll Eesti ettevõtete rahastamisel. Samas on alates valulikust pensionireformist teisest pensionisambast toimunud viis raha välja võtmise lainet. Samas pole riigi poolt tulnud selle aja jooksul ühtegi signaali, et kogumine ja pensioniks säästmine on kasulik.
Rahandusminister saatis küll aasta alguses avalikule konsultatsioonile eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille alusel saaks igaüks suurendada oma makseid teise pensionisambasse. Paraku pole sellega seni soovitud tempos edasi mindud. Andres Suti sõnul on hetkel õige aeg see teema uuesti tõstatada, sest just praegu pannakse kokku valimisprogramme kevadisteks valimisteks.
Riigikogu valimiste põhiteemad
Kevadiste riigikogu valimiste kolmeks suureks teemaks kujunevad Suti hinnangul julgeolek, talendipoliitika ja maksud. Tugev majandus võrdub tema sõnul otseselt ka julgeolekuga. Soome ja Rootsi soov liituda NATO-ga on ministri hinnangul muutnud Põhja-Euroopa turvalisemaks kui kunagi varem ning seda sõnumit tuleb ka võimalikule investorbaasile korrata.
Ehkki Eesti majandus on Suti hinnangul koroonakriisi ning Ukraina sõjaga seotud mõjudega hästi hakkama saanud, ootavad elukalliduse tõusu valguses ees uued väljakutsed. Tekib järjest suurem kihistumine, mis toodab omakorda rohkem populismi.
Talendipoliitika küsimuses on samuti pärast koroonakriisi toimunud muutus – kui varem liikusid talendid sinna, kus olid suurte ettevõtete peakontorid ja arenduskeskused, siis nüüd on olukord vastupidine — ettevõtted ja arenduskeskused liiguvad hoopis sinna, kus asuvad talendid. Eestil on siin ministri arvates palju võita ja pakkuda.
Praegu on palju ümberpaiknemist ka tööstustega seoses, näiteks tuuakse Aasiast tootmist Euroopasse tagasi ning siingi peituvad võimalused ettevõtteid Eestisse meelitada. Juba Eesti tööstusettevõtted toovad välja, et Hiinast suures koguses kauba sisse toomine ei tasu end ära, sest konteinerihinnad on kalliks läinud. See kõik tähendab aga, et meil on võimalus hakata seda tootmist Euroopas tegema.
