Eestis tegutsevatel hoiu-laenuühistutel (HLÜ) on Eesti Panga statistika kohaselt septembri lõpu seisuga 13 777 liiget. Esimesed Eestis seni tegutsevad HLÜ-d asutati 2004. aastal. Vaadates seda 18 aastast perioodi ning liikmeskonna suurust on ilmne, et hoiu-laenuühistutel on ühiskonnas selge roll. Sellega peab aga kaasnema ka vastutus ning ajakohane seaduslik regulatsioon, kirjutab FinanceEstonia liikme Kodumaa Kapital HLÜ juhatuse liige Tõnis Kõiv.
Kodumaa Kapitali HLÜ pooldab hoiu-laenuühistute reguleerimist ning suuremate hoiu-laenuühistute allutamist Finantsinspektsiooni järelevalvele. Tõime oma vastava seisukoha välja juba 2020. aasta pöördumises FinanceEstoniale ja Rahandusministeeriumile. Lisaks esitasime oma nägemuse kitsaskohtadest, mille parandamisel saab suurendada kindlust hoiu-laenuühistute suhtes. Kõige suuremaks kitsaskohaks pidasime siis ning peame ka nüüd laenu andmist hoiu-laenuühistu juhatuse ja/või nõukogu liikmetega seotud isikutele. Just seotud isikutele antud laenud on toonud kaasa kahe hoiu-laenuühistu sisulise tegevuse lõppemise.
Finantssektoris tuleb tegutseda ratsionaalselt, mitte emotsionaalselt. Ratsionaalselt analüüsides on ilmne, et hoiu-laenuühistute tegevust reguleeriv hoiu-laenuühistuseadus (HLÜS) vajab ajakohastamist. HLÜS-i on muudetud pärast 2001. aastal vastuvõtmist ainult viis korda. Samal ajal on näiteks äriseadustikku muudetud üle saja korra, krediidiasutuste seadust rohkem kui 80 korda.
Põhjalikult tuleb läbi mõelda, millised muudatused on vajalikud ning kuhu suunas soovime, et hoiu-laenuühistud areneksid. Loomulikult peaksid muudatused olema asjakohased ja proportsionaalsed ning toetama hoiu-laenuühistuid nende eesmärkide saavutamisel. Kui muude finantssektoris tegutsevate ettevõtjate eesmärgiks on võimalikult suure kasumi teenimine, siis hoiu-laenuühistute eesmärgiks on oma liikmetele tootlikumate finantsteenuste pakkumine. See on ka üks oluline põhjus, miks HLÜ-d on ühiskonnas vajalikud, sest nad suudavad pakkuda oma liikmetele häid investeerimisvõimalusi ning laene.
