Augusti algul avaldatud värskest kliima raportist selgub, et järgmised 30 aastat saavad olema ajaloo kõige ebastabiilsemate ja ajas halvenevate kliimamõjudega. LHV panga ESG valdkonna juht Ragne Maaseli sõnul, saab raporti kokku võtta sellega, et tänased toimimismudelid peavad drastiliselt muutuma. FinanceEstonia ESG töögrupp keskendub esimese hooga teadlikkuse tõstmisele ja ühisosa otsimisele.
Ragne Maaseli sõnul on 4000 lehekülje pikkusest raportist väga palju kõrva taha panna. “Ettevõtted võiksid raportist kaasa võtta selle, et vastutus ei lange tihti ainult nendele, kes kõige rohkem negatiivset mõju avaldavad, vaid ebamugavaks läheb kõigil. Kliimamuutuste inimtekkelisust ei saa enam eirata, jätkusuutliku äritegevuse eiramine on pikaajaliselt tohutult kallis ja madalal ambitsioonil on fataalsed tagajärjed. Finantssektoris õnneks või kahjuks hakkab valusam esmajärgus ja survet on peal tohutult,” võtab Maasel ettevõtete jaoks raporti kokku. Silmas soovitab Maasel pidada ka seda, et ellu jäävad teadlikumad ja jätkusuutlikkusest koos sellega kaasnevate võimaluste ära kasutamisest saab otsene konkurentsieelis ja seda hoolimata sektorist, kus parasjagu toimetatakse.
Eesti finantssektori jätkusuutlikkus on Maaseli hinnangul täpselt nii tugev kui on finantsettevõtete sisemine kui ka kollektiivne suutlikkus ESG valdkonna komplekssust ja tulevikusuundi mõista. Sel eesmärgil sai kevade lõpus ellu kutsutud ka FinanceEstonia ESG ja kestliku rahastuse töögrupp, mis seda leevendama peaks. “ESG ja kestlik rahastus on finantsettevõtete vaates organisatsioonilise muutuse, riskide juhtimise ja mõneti ka regulatsioonidele vastavuse teema. Pikas plaanis kindlasti ka kestmise, toimetuleku ja ärilise edukuse teema,” ütleb ta.
Lisaks lihtsalt mõistmisele on Maaseli sõnul sama oluline ka võime seda arendada ja oma äritegevusse, väärtuspakkumisse, sisemistesse protsessidesse ja juhtimissüsteemi integreerida. Näiteid ja eeskuju leiab maailmast tema hinnangul juba palju.
FinanceEstonia töögrupp plaanib seada fookuse esmajoones teadlikkuse kasvatamisele, kogemuste jagamisele. Eesmärk võiks olla arusaamade ühtlustumine nii sektoriüleselt kui ettevõtetes endis. “Meie suurem eesmärk võiks olla leida ühisosa liikmete tegevuses ning seda võimendada läbi ühiste projektide,” näeb Maasel vaikselt hoogu koguva töögrupi sihte lähitulevikuks. Töögrupi fookus ja plaanid järgmisteks kuudeks olenevad aga muidugi otseselt liikmete vajadusest.
Küsimusele, kas tegemist on taas ühe rohe-initsiatiiviga, leiab Maasel, et see seda pole ning nagu eespool kirjutatud, siis leiab ta, et oluline on mõista teema komplekssust ja vajalikke põhimõtteid päriselt oma tegevusse integreerida. “Rohepööre saab juhtuda ainult siis, kui ettevõtted mõistavad ja kasvatavad oma praktilist suutlikkust ESG-d oma äriprotsessidesse integreerida, tulla toime regulatoorsete survetega ning leida sellest uues majanduses ka äriliselt kasumlikumad võimalusi, mis on jätkusuutlikumad. Teema on komplekssem kui me kõik hetkel mõistame, kuid kahjuks on see teema ka tihti liigselt lihtsustatud,” räägib ta.
Juulis kohtusid töögrupi esindajad Valner Lillega (Rahandusministeerium) ja Aire Rihega (Keskkonnaministeerium). Kohtumisel jäi õhku üldise regulatoorse surve, EL Taksonoomia kohaldumise teema ja küsimus, kuidas finantsettevõtted nõuetele vastavuses olemisega tulevikus paremini toime tulla saaksid ning kuidas kasvatada enda sisemist suutlikkust ESGst tulenevate survetega kohanemiseks. Töögrupi järgmine kohtumine toimub 14. septembril, kuhu on kutsutud ka Finantsinspektsioon.
Kaarel Ots, Tallinna börsi juht, ESG töögrupi juht:
Trend vastutustundlikuma tuleviku suunas on ilmselge ning investeerimine ja rahastus mängivad selles suurt rolli. Börsil on meie huvi, et kõik oleksid olulistest arengutest maksimaalselt hästi informeeritud. FinanceEstonia juures sai kestliku rahastuse töögrupp paljuski samadel eesmärkidel ellu kutsutud – et kasulik info jõuaks veel laiema ringini.
Mida tähendab ja mis kasu on Euroopa Liidu taksonoomiast, milliste standarditega peavad ettevõtted varsti kohanema, mida sisaldab endas kestlik aruandlus, kuidas ära kasutada rohelise finantseerimise võimalusi – need on vaid mõned teemad, mille osas püüab töögrupp oma liikmetele selgust luua.
Investeerimine ja väärtused käivad üha enam käsikäes. Peamiselt on selle taga ESG ja kestliku finantseerimise areng. Vaid mõni aasta tagasi rääkis Larry Fink (Blackrock), et õige pea peab ESG näidikuid investeerimisotsuste tegemisel ja ettevõtte väärtuse hindamisel arvesse võtma. Töö selle nimel juba käib.
Investeeringud ESG-ga arvestavatesse ettevõtetesse üha kasvavad ja ESG-fondide tulemused tõestavad, et neile on selge nõudlus. Ligi 90% noorema generatsiooni investoritest võtab oma investeerimisotsuste tegemisel arvesse ettevõtte ESG näidikuid. Institutsionaalsetest investoritest teeb seda sama suur osa – arvestab investeerimisel kliima riskidega.
Kestlikkus ja jätkusuutlikkus tunduvad nagu uue aja moodsad sõnad. Minu jaoks pole need midagi muud kui eetiline ettevõtlus viis. ESG kohta võib ehk öelda, et see on kestlikkus ja eetika, mida saab mõõta.
