8. ja 9. veebruaril toimub Swissotelis rahvusvaheline konverents Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023, kus esitletakse esimest korda avalikkusele riigi uue KYC (Know Your Customer ehk tunne oma klienti) e-teenuse prototüüpi, mis aitab tulevikus ettevõtetel ja kohustatud isikutel alustada ning monitoorida ärisuhteid.
Uudne e-riigi teenus aitab KYC teenusejuhi Rainer Osaniku ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleri Sandra Särava sõnul ettevõtetel oma vastaspoolte kohta lihtsamini infot koguda ning täita seonduvaid kohustusi.
Nii nagu FinanceEstonia eelmisel aastal läbiviidud uuringus leidis, siis on riik pannud ühelt poolt ettevõtjatele kohustuse teostada rahapesu tõkestamiseks tunne oma klienti protseduuride läbiviimist. Samas ei ole loodud tööriistu, mis aitaksid ettevõtjatel seda kohustust paremini täita.
Hinnanguliselt on Eestis 10 000 ettevõtet, kes seadusest tulenevalt kvalifitseeruvad kohustatud isikuteks ja peavad seega ka rahapesu tõkestamise protseduure läbi viima. Samas teame, et ühelt poolt suur osa selliseid ettevõtjaid seda oma puudulike teadmiste ja väheste oskuste tõttu ei tee. Ning need, kes seda teevad, teevad üpris palju käsitööd. Andmeid kogutakse paberil, kuna neid ei saada masinloetavalt kätte või sisestatakse samal põhjusel käsitsi oma andmebaasidesse.
Ometi teame, et suur osa vajalikest andmetest on riiklikes registrites ja andmekogudes olemas. Lihtsalt need ei ole kergesti ligipääsetavad ja masinloetavalt kättesaadavad. Mõne aasta eest läbi viidud arvutuse järgi kulutavad Eesti ettevõtjad aastas ligi 40 miljonit eurot KYC läbiviimiseks. Suur osas sellest kulust läheb just inimtööjõule, kes tegeleb andmete kogumise, nende sisestamise ja seejärel analüüsimisega. Ajaliselt suudaks KYC andmete masinloetav kogumine kokku hoida ca 25 000 inimtööjõu tundi aastas.
Kuidas KYC teenus tekkinud probleemi lahendab?
Näiteks eesti.ee teabeväravas või mõnes muus riigi poolt hallatavas teabeväravas luuakse KYC profiil (rakendusliidese kaudu tehtav komplekspäring), mille kaudu kogutakse nii füüsilise kui ka juriidilise isiku KYC profiili kohased vajalikud andmed automaagiliselt reaalajas erinevatest riiklikest (tulevikus ka muudest) andmebaasidest. Päringu tegemise fakt logitakse, kuid päringu sisu ei salvestata. Igakordselt käivitatakse päring uuesti.
Ühe prototüübis katsetatud versioonina isik identifitseerib ennast portaalis ja seejärel käivitab enda kohta KYC päringu. Päringu vastus väljastatakse nii PDF kui masinloetaval kujul ja varustatakse ajatempliga. Seejärel isik ise otsustab, kellele ta need andmed edastab. Lisaks eeltoodule arendatakse nõusolekuteenuse põhjal ka võimalus KYC andmeid pärida kohustatud isikul otse, kui andmesubjekt on selleks vastava nõusoleku andnud. Isik saab ise jälgida, kellega ta on andmeid jaganud ja alati oma andmejagamise nõusoleku tagasi võtta.
Kelle initsiatiivil ja millest see lahendus alguse sai?
Lahendus ise on juba teatud mõttes “habemega”. Idee ise sündis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud ja Euroopa Liidu kaasrahastatava Läänemere riikide koostööprojekti DIGINNO raames. Seejärel arendati ideed edasi teenuse või toote kujule MKM-i poolt loodud Accelerate Estonia programmis, kus valmis ka paberprototüüp. Samuti testiti nägemust juba reaalsete füüsilistest ja juriidilistest isikutest kasutajatega. Seejärel asuti teenusele arhitektuuri looma ja viidi läbi analüüs koos Riigi Infosüsteemide Ametiga ning sündis POC (proof of concept) prototüüp.
Kellele teenus suunatud on ja mis tulemust peaks andma?
Teenus on suunatud rahapesu tõkestamise seaduse kontekstist just kohustatud isikutele ning laiemalt ettevõtjatele, kes soovivad ärisuhteid sõlmida usaldusväärsete partneritega – esialgu Eestis, hiljem ka piirideüleselt. Teenusel on potentsiaali saada igapäevaseks ettevõtluse hügieeniks, kuna on lihtne ja kiire.
Teenuse käivitamise järgselt läheb ilmselt veel aasta, kui keskmised- ja väikeettevõtjad nende poolt kasutuses olevad infosüsteemid ja arvutiprogrammid häälestavad masinloetavaid andmeid vastu võtma ja neid analüüsima hakkavad. MKM on paralleelselt kiirema ülemineku soodustamiseks planeerimas toetusmeedet neile ettevõtjatele, kes soovivad KYC andmete või mõne muu sarnase komplekspäringut sisaldava teenuse jaoks vajalike andmete põhjal oma infosüsteeme ja arvutiprogramme panna selliseid andmeid vastu võtma ja kasutama ehk analüüsima.
Mis on riigi huvi ja roll seoses KYC teenusega?
Eelmisel aastal viidi koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga läbi küsitlus koja liikmete seas, millest joonistus selgelt välja probleem, et ettevõtjate teadmine sellest, kust ja kuidas andmeid koguda või milliseid andmeid koguda KYC protseduuride läbiviimiseks, on puudulik. Samuti leiti, et riik ei ole piisavalt kohustatud isikuid aidanud oma kohustuste täitmisel. Leiti ka, et kui loodaks lahendus, mis võimaldaks andmeid ühest kohast kätte saada, siis selline lahendus vähendaks ettevõtjate halduskoormust ning tõstaks kindlasti KYC läbiviimise tulemuslikkust. Olgem ausad, suur osa kohustatud isikutest ei teosta KYC-d peamiselt just seetõttu, et selle tegemine on aeganõudev ning ebamugav.
Ettevõtluses luuakse iga päev andmeid majandustehingutega, luuakse arveid, lepinguid, saatelehti, tellimusi jms – lihtsalt neis sisalduvaid andmeid ei väärindata piisavalt. Miks? Sest nad pole ühtses ja kõigile, sh masinloetavalt arusaadaval kujul kättesaadavad. Seetõttu ei ole neid võimalik täna täisväärtuslikult ettevõtja kasuks taaskasutada ja lisandväärtust tagasi pakkuda. Üheks reaalajamajanduse eesmärgiks on luua automaatsed, standardiseeritud ja turvalised lahendused ettevõtja poolt juba riigile esitatud andmete taaskasutamisel, st nõusoleku alusel ettevõtlusandmete jagamisel kolmandatele osapooltele. Üheks selliseks lahenduses on ka KYC, mille puhul on tegemist mitte ainult andmeid jagavale ettevõtjale efektiivsema ärikeskkonna loomise, vaid ka kohustatud isikute tööprotsesside automatiseerimise ja läbi selle halduskoormuse vähendamisega.
Riik on juba aastaid rõhutanud, et riiklikes andmebaasides olevad andmed ei ole mitte riigi omand, vaid ikka selle andmesubjekti omad, kelle kohta need kogutud on. Seetõttu on riik muutnud pidevalt erinevaid andmeid kättesaadavaks avaandmetena või tulevikus ettevõtja nõusoleku alusel. Samas on paraku paljud andmed killustunud erinevate registrite ja andmebaaside vahel ning lisaks ei ole paljud andmed veel täna ka reaalajas masinloetavalt kättesaadavad. Eeltoodud kontekstis on ühelt poolt riigil huvi testida sellist lahendust, mis kogub samaaegselt andmeid erinevatest andmebaasidest, suudab väljastada need reaalajas nii masin- ja inimloetavalt kui ka taasesitataval kujul ning varustada ka ajatempliga, mis annab kindluse, et sellised andmed tõesti sellisel ajahetkel registrites on. Kui selline teenus panna toimima veel koos nõusolekuteenusega, millisel juhul juba andmete kogumine toimuks automaagiliselt ja ilma täiendava sekkumiseta, siis avame ukse paljudele uutele andmete analüüsil põhinevatele teenustele.
KYC teenus on vaid üks võimalik väljund, kuid sarnaselt toimivaid lahendusi võiks olla veel. Eesmärk on testida sellist kompleksteenust ning kui see toimib edukalt, siis anda võimalus veel paljude uute sarnaste teenuste tekkimisele erasektoris.
Mis saab edasi?
Prototüüp oli loodud nn. proof on concept eesmärgil. Täna ollakse teadlikud juba mitmetest keerulisematest kohtadest nii andmete kättesaamisel kui ka nende kättesaadavaks tegemisel. Järgmisena asutakse looma juba konkreetse KYC teenuse prototüüpi, mida saavad ka kasutajad testima hakata. Tõenäoliselt käivitatakse teenus erinevate etappidena sõltuvalt sellest, kuidas jõutakse tehniliselt erinevaid komponente luua ja toimima panna. Loodetavasti on võimalik kasutajatel oma KYC profiili näha ja saatma hakata juba selle aasta lõpus, millele lisandub järgmisel aastal ka nõusolekuteenusel põhinev automaagiline andmevahetus.
Kas ja milline on KYC teenuse potentsiaal rahvusvahelisel turul?
Me ei loo KYC teenust mitte teistele riikidele, vaid ikka eesmärgiga meie oma ettevõtjaid aidata. Eesti eelis on, et me oleme loonud suurepärase andmevahetuskeskkonna X-tee ning enamus riiklikke registreid ja andmekogusid on sellega liidestunud. Samuti toimub X-tee sees juba masinloetav andmevahetus. Eesti elanikkond on palju digiteadlikum ja digikogenum, mistõttu uute e-teenuste käivitamine on Eestis oluliselt lihtsam ja tulemuslikum kui ehk mujal. Mida tahame maailmale näidata on, et riik saab oma ettevõtjaid rahapesu tõkestamisel aidata, tehes neile andmed kättesaadavaks, grupeerides andmeid loogiliselt ning vajaduspõhiselt ja tagades andmete usaldusväärsuse näiteks läbi ajatempli.
Lisaks on teenuse käivitamisel võimalik see siduda täna Euroopa Liidus loodava ühtse digitaalse digiväravaga, mis pakub tulevikus riigiasutuste vahelist andmevahetus platvormi ning mille abil on Eesti ettevõtjatel tänu loodavale KYC teenusele lihtne ja kiire jagada sama vaadet ja tõendada oma usaldusväärsust tulevastele välisinvestoritele või klientidele eksportturgudel.
