Taavi Tamkivi on FinanceEstonia juhatuse värskeim liige. Detsembrist juhib Tamkivi ka finantstehnoloogia töögruppi. Uurisime lähemalt, kuidas meie fintechidel läheb ja millised on Tamkivi plaanid töögrupile järgmiseks aastaks.
Kuidas sul otsus juhatusega liituda sündis?
Kaido Saar kutsus. Oleme Salviga olnud FinanceEstonia liikmed aastakese. Aga siiani pigem sellised keskpärased ja mitte liiga aktiivsed kaasalööjad. Samuti sain aru, et juhatusse on vaja RegTech – ettevõtete, kes ehitavad finantsettevõtetele tehnoloogiaid, mis võimaldavad neil eri riikide regulatiivseid nõudmisi täita – vaadet, mida seal seni nii palju polnud.
Kas kaalusid pikalt kutse üle?
Ikka mõtlesin. Juhatuse liikme rolli oli lihtsam vastu võtta. Seal väga pikka mõtlemist polnud. Aga töörühma juhi rolli üle kaalusin pikemalt, kuna sellega kaasnev vastutus ja töö maht on oluliselt suuremad.
Kuidas meie finantstehnoloogia sektor elab?
Lühidalt – meie finantstehnoloogia ettevõtetel läheb hästi. Kuna ma ise tegutsen startup-maastikul, siis minu jaoks seostuvad fintechid ennekõike juba suuremate ja kiirelt kasvavate startupidega. Ja nendel on kriisi ajal väga hästi läinud. Põnev on veel see, et peale on tulemas palju uusi alustavaid tegijaid, kellel läheb ka rahvusvaheliselt hästi, aga kellest ollakse võibolla laiemalt veel vähe kuulnud.
Kui palju me üldse peaksime finteche ülejäänud tehnoloogiasektorist eristama?
Pigem on kõik üks finantssektor, fintech ja mitte-fintech ettevõtete vahel on järjest raskem piiri tõmmata. Mõni kasutab rohkem tehnoloogiat, mõni vähem. Kunagises Hansapangas, kus oli tugev tehnoloogia taust, oli omal ajal ilmselt umbes sama palju arendajaid kui täna näiteks Transferwise’is.
Kui konkurentsivõimelised meie fintechid Euroopas ja ülejäänud maailmas on? On meil trumpe, mida välja käia?
Eks paljuski need samad trumbid, mis aitavad igat sorti startupe. See ei ole ilmtingimata finantstehnoloogiaettevõtete eripära. See on ennekõike koduturu väiksus, mis võimaldab meil esialgu katsetada lähedal asuvate lõppklientidega ja teha koostööd vanemate finantsettevõtetega. Kõik meilt alguse saanud startupid mõtlevad kohe alguses väljapoole laienemisele. Samuti on meil tugev kogukonna kasvatamine ja ei ole raske uusi kontakte luua. See on väga tugev trump, mida teistes lähiriikides ei pruugi olla.
Startup Estonia hiljuti avaldatud whitepaper ütleb, et üks suurimaid lähiaastate kitsaskohti on talentide nappus. Oled sellega nõus?
Olen nõus, et tehnilise taustaga inimesi võiks rohkem olla. Ja kui me vaatame laiemalt, siis lisaks arendajatele on meil väga tugevaid inimeste juhte ja müügiinimesi ja ärijuhte ja nii edasi. Kui vaatame kitsamalt startupide peale, siis seal töötab neist vaid 1% valdkonnast. Seega on küll ja veel inimesi, kes võiksid sinna sektorisse liikuda.
Need samad tehnoloogiaettevõtted on oma kultuuri üles ehitanud nii, et nad saaksid kasutada inimesi üle maailma. Et saaks töötada nii, et inimese asukoht ei oleks oluline. Kui on tahtmist ja vajadust, siis on meil siin nii startup-viisa kui Jobbatical, kes aitavad talente kohale meelitada ja teavad, kuidas seda teha.
Meil Salvis on 25 inimest kokku neljalt erinevalt mandrilt.
Sel aastal ei saa mööda COVID-19st. Palju sektoreid on viimse piiri peal. Startupid on sunnitud koondama, lükkama edasi oma rahastusvoorusid. Kuidas Salvi tegevust tänavune aasta mõjutanud on?
Üldiselt on meil hästi. Kui vaadata teisi alustavaid ettevõtteid, siis on siiski sel aastal ka päris palju rahastusvoore olnud. Väikestele ettevõtetele mõjub kriis hästi, kuna see viib neid rohkem suurettevõtetega kokku, kus on ees müügimehed, kelle mudel on üles ehitatud kohtumistele. Kuna kogu see müügikava on ära lõigatud ja suhtlus on kolinud internetti, siis on see tegelikult koht, kus väikesed ettevõtjad on tugevamad. Näeme enda pealt, et kontaktide loomisele mõjub see hästi, inimesed on valmis suhtlema.
FinanceEstonia on sektori hääletoru ja suhtleb palju riigiga. Kus finantssektoris king kõige rohkem sinu hinnangul pigistab? Kus tuleks kõige rohkem dialoogi riigiga pidada?
Rohkem liberaalsemaid regulatsioone. Laske tegutseda, ärge tehke liiga palju piiranguid. Teisalt ka ettevõtete endi julgustamine. Nii palju, kui ma olen erinevate riigiametnikega suhelnud, siis on nad väga avatud ja abivalmid. Olen märganud finantsettevõtete poolt hirmu või aukartust, et mida see riik nüüd meist arvab. Nii nagu meie väike kogukond, on minu hinnangul ka riigiasutused valmis koostööd tegema. Seda ei kasuta ettevõtted piisavalt ära.
Mis su ootused järgmisele aastale fintech töörühma vedurina on?
Ma olen kirja pannud kolm tegevussuunda, mis mulle tunduvad, et on õiged. Üks on finantsregulatsioonide parendamine ja fintechide-sõbralikumaks muutmine. Seda peab jätkama ja sellest ei ole pääsu.
Samuti peaksime meelitama ja kutsuma meile uusi liikmeid. Olgu nad siis väiksemad või suuremad. Mida suurem FinanceEstonia on, seda rohkem on meil sõnaõigust ja meid kuulatakse. Meil on terve rida ettevõtteid, kes meie liikmed veel pole ja keda tahaks kutsuda liituma.
Ja kolmas on tihedama suhtluse tekitamine teiste riikide kogukondadega ja uute kontaktide loomine, kellega meid Euroopa ja maailma kaardile panna. Euroopas on terve rida ettevõtteid, kellelt meil tasuks õppida ja kontakte saada.
