FinanceEstonia korraldas märtsis Tallinnas kõrgetasemelise finantsmaailma tulevikule keskendunud konverentsi „The Future of Financing – Amazon, China & Robots“, mille keskseks teemaks olid küsimused sellest, kuidas leida tulevikus innovaatiliste ideede elluviimiseks kapitali ning millega tuleks muutuvas keskkonnas arvestada.

FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul on finantsmaailma kõige tähtsamaks valuutaks jätkuvalt usaldus. Uute trendide ühisnimetajana toob ta välja digitaalse tehnoloogia rakendamise rahastamise efektiivsemaks muutmisel. „Alustavatel ettevõtetel on praegu palju lihtsam raha kaasata kui veel mõned aastad tagasi. Kuna konkurents investorite seas on tihenenud, siis tehakse ka rahastuse otsused kiiremini. Lisaks on avanenud täiesti uued kanalid, näiteks ühisrahastus või ICOd,“ jagas Tammemäe mõtteid, mis konverentsil kõlama jäid.

FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber rõhutas et asju teistmoodi tehes ja uusi lahendusi otsides tekibki innovatsioon. „Suured infrastruktuuri projektid on järjest kallimad ja ükski riik ei jaksa neid ise rahastada. Lahenduseks on koostöö Euroopa Liidu tasandil või erasektoriga,“ lisas ta foorumil kõlanud ideedega jätkates. FinanceEstonia fintech töögrupi juhi Kaido Saare sõnul sai konverentsil ümberlükatud väide, nagu heade projektide elluviimiseks raha poleks. „Alati on raha, lihtsalt tuleb osata seda õigesti küsida. Ja siin ei ole vahet, kas tegemist on väikese ettevõtte poolt äritegevuse alustamise või era- ja riigisektori mastaapse infrastruktuuriprojektiga. Oluline on küsija aktiivne pealehakkamine ja jäägitu pühendumine. Loomulikult on oluline projekt rahastamise järel ka eeskujulikult ellu viia,“ rääkis ta.

Nasdaq Tallinn kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ott Raidla sõnul on näha positiivset trendi, et nii Euroopa Liidu tasandil üldisemalt kui ka üksikute suurte projektide puhul on võetud selge suund kaasata sinna enam erasektori raha. „See aitab tagada, et projektide elluviimist toetab senisest rohkem äriline mõtlemine ja ressursside suunamine sinna, kus need kõige suuremat tulu ja väärtust loovad. Näiteks Tallinna-Helsingi tunneliprojekt on erakordne selles mõttes, et tegu on ühe päris esimese taolises mastaabis projektiga, mida juhitakse ja rahastatakse kui start-up’i. Kui see projekt planeeritud viisil ellu viiakse, on tegu pretsedenti loova juhtumiga, mis tõstab standardeid ja sunnib üle vaatama eelkõige avaliku sektori projektijuhtimise senised praktikad,“ ütles Raidla.

Finantstehnoloogia ettevõtte DataMe tegevjuht Marko Vaik rõhutas finantsmaailma uutest trendidest rääkides ennekõike globaalset konkurentsi, kapitali kiiremat liikumist ning Hiina domineerimist, mis on kõik näha juba nimetatud tunneliprojektis. „Kui Tallinna-Helsingi tunneliprojekti eestvedajate bürokraatiakauge lähenemine sedavõrd mastaapsele taristuprojektidele õnnestub, kanduvad need põhimõtted edasi ka järgmistele projektidele ning maailm on juba jälle muutunud,“ selgitas Vaik.

Traditsioonilised vs innovaatilised teenusepakkujad

Vahest üks kõige olulisemaid sõnumeid, mis FinanceEstonia Foorumil kõlama jäi, on midagi, mida otsesõnu välja ei öeldudki. „Viimastel aastatel kõlapinda saanud innovatiivsed finantslahendused ja – teenusepakkujad ning juba välja kujunenud tegijad ei vastandu enam nii palju teineteisele, vaid pigem nähakse mõlema – nii paduinnovatiivse kui ka end tõestanud finantsasutuse – olulisust süsteemis,“ sõnastas Ott Raidla FinanceEstonia Foorumil tekkinud mõtte.

Nii jäävadki traditsioonilised finantsinstitutsioonid ilmselt kandma peamist finantseerimisrolli ka tulevikus, kuid tänu tehnoloogiale on võimalik tarvitada ka muid finantseerimislahendusi, mis teatud kontekstis võivad olla hoopis sobivamad. Aare Tammemäe sõnul võime tulevikus näha, kuidas traditsiooniliste finantsinstitutsioonide taristut hakkab kasutama palju erinevaid kasvuettevõtteid, kes suudavad palju paindlikumalt läheneda finantsteenuste tarbijate vajadustele ning pakuvad kasutajasõbralikke lahendusi, mida „vanadel“ institutsioonidel on raskem pakkuda.

Hetkel pole näha, et traditsiooniliste finantsasutuste roll vähemalt lähitulevikus oluliselt muutuks. Ott Raidla sõnul jääb nende põhifunktsioon samaks – kanaliseerida raha sealt, kus seda üle on, sinna, kus on väärtust loovad ettevõtmised. Kindlasti toimub muutus klienditeekonna osas, mis peab muutuma üha kiiremaks, lihtsamaks, efektiivsemaks ja paindlikumaks. „Läbi globaalse konkurentsi lähevad tehingud keerukamaks ja tänane finantsorganism saab juurde mitmeid omavahel seotud tasandeid,“ lisas Marko Vaik.

Eesti võimalus silma paista

Eesti võimalus muutuvas keskkonnas läbilöömiseks peitub Andrus Alberi hinnangul selles kui julgeme teha asju tavapärasest teistmoodi, ega mõtle vaid sellele, kuidas erinevad regulatsioonid või meie turu väiksus midagi piiravad. „Eestis on neli ükssarvikut, seega on julgustavad edulood olemas, sealhulgas üks neist finantsteenuste valdkonnas,“ kinnitas Alber.

Aare Tammemäe sõnul tuleks Eestis järgmise sammu tegemiseks parandada ökosüsteemi fintech ettevõtete arendamiseks. „Eesti tuleb teha suuremaks ning luua kasvuks vajalikud tingimused – talendid, kasvukapital ja turg. Selle viimasega on kõige keerulisem, sest Eesti turg on väike. Aga ka tänaste Eesti ükssarvikute jaoks ei oma koduturg suurt osa nende teenuste portfellist. Seega on talentide ning kasvukapitali olemasolule kõige kriitilisemad faktorid, mida peame arendama,“ selgitas Tammemäe.

Marko Vaik näeb Eesti võimaliku eduna seda, kui suudaksime ühendada keerukad finantsorganismi võimalikud tasandid läbi tehnoloogia, kuna ükski inimene ei saa ühel hetkel enam lahenduste keerukuse tõttu süsteemist ja nende omavahelistest seostest aru. „Tõlkimiseks, ülevaateks, analüüsiks ja selguseks on vaja tõlki ja selleks sobib vaid tehnoloogia,“ ütles ta.

Ott Raidla arvates on tark alustada sellest, et meie regulatiivne keskkond toetaks innovatsiooni, sealhulgas finantsuuenduste loomist. „Praegune praktika näitab, et tihti jääb Eesti seadusandliku mängumaana finantsidude jaoks liigselt piiravaks ja paindumatuks. See omakorda tähendab, et nad peavad otsima soodsamat arengu- ja kasvupinnast mujalt,“ summeeris Raidla.