Finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia ootab loodavalt võimuliidult tasakaalus riigieelarvet, kapitalituru arendamist, pensionivaesuse vähendamist, positiivse krediidiregistri ja fintech strateegia loomist. Kõik nimetatud sammud on kantud vajadusest pöörata senisest enam tähelepanu eraisikute, ettevõtete ja tervikuna kogu riigi finantsjulgeolekule ning selle tugevdamisele.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul mängib sarnaselt üldisele julgeolekule ka finantsiline julgeolek olulist rolli inimeste turvatundest. Eesti inimeste, ettevõtete ja riigi finantsiline olukord ning selle tugevdamine võetakse fookusesse ka märtsi lõpus toimuval Eesti esimesel finantsjulgeoleku foorumil. “Ühel juhul tagab turvalisuse riigi kaitsevõime tase, teisel juhul elanike majanduslik heaolu ja sissetulekute kasv, ettevõtetele erinevat liiki kapitali kättesaadavus ning riigi toimimise kestlik finantseerimine,” selgitab Saar fookuse seadmist finantsjulgeolekut puudutavatele soovitustele.
Eelarve tasakaal
Sõltumata sellest, kuidas on Eesti majandusel viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve olnud pidevalt puudujäägis. Puudujäägi ja riigivõla suurendamise tulemusel kasvavate jooksevkulude katmine ei saa olla kestlik ning mõjub Eesti finantsjulgeolekule pärssivalt.
Finantssektori ootus on, et riik suudaks lähtuda lihtsast põhimõttest katta jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning võtta laenu vaid investeerimiseks või erakorralisteks kuludeks.
Kapitalituru areng
Kohaliku kapitalituru toimimine on Eesti majandusele oluline, sest sellel on otsene seos majanduskasvu ja uute töökohtade loomisega. Oluline on hoida tagatud nii väliskapitali juurdevool, aga ka kohaliku kapitali kättesaadavus ja toimimine. Sektori jaoks on keskne murekoht, et Eestis ei ole piisavalt tugevaid ja pikaajalise vaatega kohalikke nurgakivi-investoreid, kes saaksid pakkuda kasvukapitali oma- või võlakapitali vormis. Vaja oleks töötada välja Eesti kapitaliturgude strateegia.
Ühtlasi oleks tervitatav riigipoolne aktiivsem finantsinstrumentide pakkumine ehk riigiettevõtete võlakirjade avalikud pakkumised ja noteerimised. Riigile kuuluvad äriühingud võiksid kaasata nii oma- kui ka võlakapitali kohalike turgude kaudu. Riik peaks seisma selle eest, et kapitaliturg oleks võimalikult kättesaadav ka väiksematele ettevõtetele ja investoritele ning see oleks nii instrumentide kui ka investorite poolest võimalikult mitmekesine.
Pensionivaesuse vähendamine
Jätkusuutlik ja tugev pensionisüsteem on samuti hästi toimiva ja endaga hakkama saava riigi julgeoleku üks nurgakividest. Seetõttu on oluline jõuda selleni, et piisava sissetuleku teenimise võimalus oleks tagatud nii töö- kui ka pensioniealistele.
Hiljuti tuletas ka sotsiaal- ja rahandusministeeriumi koostöös valminud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs taas kõigile meelde, et senisel kursil ootab Eesti pensionisüsteemi ees sisuliselt pankrot. Meil on juba täna üks vanaduspensionär kahe maksumaksja kohta ning pensionäride osakaal kasvab. Pensionivaesuse vähendamise ning kapitalituru arengu seisukohalt on oluline, et seadustatud saaks tööandjapension. Selleks on vaja lõpetada senine topeltmaksustamine, et tööandja ei peaks tasuma pensionikindlustuse maksu töötaja pensionimakse pealt.
Positiivne krediidiregister
Laenuturu läbipaistvamaks muutmiseks ja lõhkilaenamise probleemi lahendamiseks on vaja positiivse krediidiregistri loomist ning elanike rahatarkuse kasvatamist. Erasektor on seda pikalt soovinud ning pakkunud valmisolekut ka vajadusel registrit ise pidada ja arendada.
Kuniks positiivset krediidiregistrit pole, seisneb finantskohustuste kontroll peamiselt laenutaotleja pangakonto väljavõtte esitamises. Tihti kipuvad võlgnikud aga esitama valeandmeid ning varjavad varem võetud laenukohustusi. Positiivse krediidiregistri kasutegur ning toimimise võti seisneb selles, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel peab olema kõigile Eesti finantsasutustele kohustuslik.
Fintech strateegia
Finantssektor ootab riigilt ka pikisilmi tuge kõrgema palgaga ametikohtade arvu suurendamisel. Stabiilne ja tugev palgakasv on see, mis tõstab inimeste jõukust ning seeläbi ka finantsjulgeolekut. See eeldab, et Eestis tegutseks ettevõtted, mis suudavad luua teadlikult juurde ametikohti, kus on võimalik maksta kõrgemat palka.
Selle saavutamisega haakub hästi juba loomisel olev riigi fintech strateegia, mis puudutab kõige otsesemalt finants- ja tehnoloogiasektorit. Eesti finantstehnoloogia ettevõtete maine on maailmas väga positiivne. See on tugev väärtus ja kasutamata potentsiaal. Seni on fintechide arengut toetanud peamiselt ettevõtted ise, tugev ettevõtluskultuur ning digitaalse infrastruktuuri olemasolu. Sektori soov on fintech strateegia loomisega kiiresti edasi liikuda ning sektor ise on valmis sellesse sisuliselt panustama.
