Aastaga on Eesti ettevõtetevahelised maksetähtajad pikenenud viiendiku võrra, kuueteistkümnelt päevalt kahekümnele. 85% Eesti ettevõtetelt on küsitud pikemaid maksetähtaegu kui neile sobilik, selgus Intrum Justitia Euroopa maksetavade 2017. aasta uuringust.
FinanceEstonia liikme, arvete rahastamisega tegeleva Investly asutaja ja juhi Siim Maiveli sõnul tuleb uuringust välja, et kõige halvem on olukord Lõuna-Euroopas. Eesti ettevõtete maksekäitumine on Euroopa keskmike seas.
Mis Eesti maksetavade osas silma hakkas?
Eestis on surve maksetähtaegade pikendamisele aastaga järsult kasvanud. Uuringu kohaselt venitab tervelt 71 protsenti Eesti ettevõtetest maksetähtaegadega tahtlikult. Samas tajuvad ettevõtted pikkadest maksetähtaegadest tingitud muresid vähemolulisemana kui varem.
Kas siin ei ole vastuolu?
Eesti ettevõtted on kasvanud ja toiduahelas järgmisele tasandile jõudnud. Sellest tulenevalt on hakatud müüki suunama suurematele klientidel, kes omakorda nõuavad pikemaid maksetähtaegasid. Miks? Sest nad saavad seda endale lubada. Neil ettevõtetel, kes müüvad vaid üksikutele suurklientidele, paneb see aga rahavood ebamõistlikult pikaks ajaks kinni. Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas. Paraku tasub vaid kümnendik neist arved õigeaegselt. Mida suuremale ettevõttele kaupa tarnitakse, seda vähem on nende varustajatel läbirääkimisjõudu tarnetingimuste ja maksetähtaegade osas.
Miks aga tajutakse Eestis varasemaga võrreldes maksetähtaegadest tingitud muresid vähemolulisena kui varem – seda selgitab ehk asjaolu, et uute töötajate palkamisel ei ole Eestis teiste riikidega võrreldes maksetähtajad sedavõrd suur probleem. Meie tööturg on paindlikum kui Euroopas.
Ometi selgub, et ettevõtete rahavood ei jõua kasvule järgi?
Pikad maksetähtajad ja makseviivitused tekitavad likviidsusprobleeme. Eriti omane on see ehitus- ja kaubandussektorile. Peamine põhjus maksetega hilinemisel ja maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on klientide makseraskused, kuid praktiliselt sama tähtsale kohale on tõusnud tahtlik tasumisega viivitamine. Selle tulemusel võib täiesti vabalt juhtuda, et äriliselt edukas ettevõte läheb pikkade maksetähtaegade tulemusel lihtsalt põhja. Ettevõtte tegevuse lõpetamiseks ongi reeglina kaks põhjust: üks, kui ei ole nõudlust ja müüki ning teine, kui on nõudlus, aga puuduvad käibevahendid.
Mis võiks selles olukorras olla lahenduseks?
Uuringust selgub, et Eestis on tõusnud ettevõtete osakaal, kes kasutavad halva maksedistsipliini vastu konkreetseid abinõusid. 63% nõuab klientidelt ettemakseid, 46% kasutab võlgade sissenõudmist ning 44% on tõhustanud krediidikontrolli.
Samas Investly kogemusele ja andmetele tuginedes kasutab vaid viis protsenti Eesti ettevõtetest faktooringuteenust. Faktooring ei kujuta endast midagi keerulisemat, kui väikese intressi maksmist selle eest, et arved paari kuu asemel paari päevaga ära makstakse. Tegemist on kindlasti tulevikus tähtsust kasvatava valdkonnaga, sest praeguste prognooside kohaselt pikkade maksetähtaegade probleem lähemate aastakümnete jooksul kuhugi ei kao. Seega tasub senisest aktiivsemalt mõelda täitmata jäänud müügipotentsiaali täitmise rahastamisele.
Aga uuringust selgus ka Eesti jaoks positiivset, mis väärib äramärkimist – meie ettevõtted paistavad silma rekordiliselt madala krediidikahjumiga, mis 2016. aasta 1,6 protsendilt on langenud 1 protsendi peale. Tänu madalale krediidikahjumile loetakse Eesti koos Soome, Rootsi ja Norraga madala krediidiriskiga Põhjamaade sekka. Euroopa keskmine krediidikahjumi määr on 2,1 protsenti.
