Rahandusministeerium töötas välja seadusemuudatused, et suurendada virtuaalvääringute teenusepakkujate läbipaistvust ja tagada kuritegevuse eemalejäämine sellest valdkonnast. Uue seaduseelnõu sisukamaks ja täpsemaks muutmisel panustas aktiivselt ka Eesti kapitalile kuuluv üks sektori suuremaid ettevõtteid Change.
Eesti on virtuaalvääringute teenusepakkujaid reguleerinud 2017. aasta novembrist, mil rahapesu andmebüroo hakkas väljastama vastavaid tegevuslubasid. Reguleerimise eesmärgiks oli muuhulgas soov, et riik omaks ülevaadet siin tegutsevatest ettevõtetest ja nende mahtudest. Teisalt kaasnes sellega aga ka teatud riskide suurenemine ning krüptopealinna maine staatus.
FinanceEstonia liikme xChange AS vastavuskontrolli juhi Oliver Steinerti sõnul ollakse rahandusministeeriumi ja rahapesu andmebürooga ühel meelel, et virtuaalvääringute teenusepakkujaid puudutav regulatsioon peaks olema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning investorkaitse seisukohalt karmim, kuid arvestades sektori eripära piisavalt paindlik, et toetada innovatsiooni ning eestimaiste teenuseosutajate edu.
„Arvestades sektori eripära ja uudsust on oluline, et seadusandlus oleks mõistlik, praktikas rakendatav ning püüdleks kõigi osapoolte huvide kooskõlale. Seetõttu on tervitatav rahandusministeeriumi avatus koostööle, et luua õigusraamistik, mis aitab turuosaliste vajadusi arvesse võttes efektiivselt juhtida rahapesu ja terrorismi rahastamise riske,“ ütles Steinert.
Eeldusel, et järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse normide üle saab olema tõhus, usuvad turuosalised ise, et täiendatud kujul seadus täidab oma eesmärki ning aitab kontrollida rahapesu riske Eesti finantsmaastikul.
„Väga tervitatavad on virtuaalvääringute teenusepakkujate juhatuse liikmete ning Money Laundering Reporting Officer (MLRO) tegevuspiirangud, sest taolised meetmed vähendavad variisiku riski ning aitavad turgu korrastada, ning praktikas kohaldatav FATFi Travel Rule’i ülevõtmine,“ kinnitas xChange AS vastavuskontrolli juht. Steinerti sõnul on aga oluline veenduda ka selles, et uute kohustuste puhul ei tekiks võimalust tegeliku eesmärgi asemel neid piisava motivatsiooni korral vaid paberil täita. „Näiteks osa- või aktsiakapitali suurendamise nõue 250 000 euroni või raamatupidamise audiitorkontroll,“ tõi ta kaks näidet.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks ja riigi maine kaitsmiseks soovivad turuosalised ise läbi avaliku- ja erasektori koostöö pöörata rohkem tähelepanu praktilistele meetmetele nagu ajakohased juhendid ning soodsa pinnase loomine avatud aruteluks.
FinanceEstonia on jätkuvalt avatud igasugusele koostööle, samuti on organisatsiooni liikmed alati valmis oma teadmisi jagama, et toetada Eesti finantssektori mainet ning selle edukust. Koostöös seadusandja ja järelevalvega soovitakse saavutada selge raamistik, mille eesmärk on välja tõrjuda Eesti tegevuslubade kasutamine kuritegelikel eesmärkidel. Samal ajal ei tohiks aga unustada eesmärki toetada tublide Eesti ettevõtete ja nende töötajate arengut.
Foto: Shutterstock