FinanceEstonia liikmete korralisel üldkoosolekul valisid liikmed kolmeks aastaks finantssektori katusorganisatsioonile uue 13-liikmelise juhatuse. Ühe uue juhatuse liikmena alustas TalTechi majandusteaduskonna dekaan ning finantsjuhtimise ja majandusarvestuse õppejõud Mari Avarmaa – saame lähemalt tuttavaks.
Milline on sinu kokkupuude finantssektoriga ning millega tööalaselt tegeled?
Kuni 2017. aastani töötasin kümme aastat Nordea pangas, täites erinevaid finantsvaldkonna rolle nagu finantsdirektor ja juhatuse liige ning Baltikumi ärikontrollingu juht.
Mul on doktorikraad finantsökonoomikas ning oma teadustöödes keskendun fintechile kui kiiresti kasvavale rahandusvaldkonnale. Olen lähemalt uurinud fintech ettevõtete asutamist soodustavaid ja piiravaid tegureid ning fintech ökosüsteeme. Samuti tegelen ettevõtete finantsjuhtimise digitaliseerimise valdkonna teemadega.
Igapäevaselt töötan TalTechi majandusteaduskonna dekaani ning finantsjuhtimise ja majandusarvestuse õppejõuna.
Milline on sinu senine kokkupuude FinanceEstoniaga?
TalTech on juba aastaid FinanceEstonia liige. Olen kuulunud fintech töörühma ning meie rahanduse uurimisrühm Laivi Laidroo eestvedamisel on tegelenud Eesti fintech sektori analüüsimisega, aidates nii kaasa Eesti fintech strateegia koostamisele ning sektori arengule.
Millised on fookusteemad, millega FinanceEstonia juhatuse liikmena kindlasti tegeleda soovid?
Kuna talentide ja järelkasvu teema on finantssektoris kriitiline, siis FinanceEstonia juhatuses on mu soov tegelda konkurentsivõime kindlustamisega läbi erinevate inimeste arendamisega seotud ettevõtmiste. Samuti soovin leida võimalusi soodustada ökosüsteemis koostööd haridusvaldkonna organisatsioonide ja teiste osapoolte vahel.
Mis on finantssektori vaates suurimad väljakutsed, millega sektor peab tegelema?
Kui rääkida konkreetselt fintechist, siis meie Eesti fintech ökosüsteemi käsitleva teadustöö põhjal saan öelda, et valdkonna arengut on üheaegselt nii soodustanud kui ka takistanud Eesti väiksus. Tegemist on paljuski mahuäriga, mistõttu on ettevõtted koduturu piiratuse tõttu sunnitud juba varases arengufaasis äri skaleerimisele ja välisturgudele keskenduma, et seeläbi kiiresti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks saada. Samas on turu väiksusega seotud ka mitmed valdkonna arengut aeglustavad takistused, näiteks finants- ja tööjõuressursside vähesus ja vajadus välisturgudel nähtav olemiseks ühiselt pingutada.
Kuna seadusandlusel ja järelevalvel on sektoris kujundav roll, siis on võtmeküsimus ka see, kuidas saavutada hea tasakaal riskide maandamise ja tegevusvabaduse ning innovatsiooni vahel. Sektoris tegutsevate inimeste sõnul aitaks näiteks veel tihedam koostöö turuosaliste, seaduseandja ja järelevalve vahel viia Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks fintechkeskuseks.
Milline on FinanceEstonia suurim väärtus liikmetele?
Suurim väärtus on koostöö ja sünergia. Kui vastata meie fintech valdkonda puudutava teadustöö põhjal, siis paljud liikmed peavad FinanceEstoniat, kes koondab suurt hulka osapooli nagu iduettevõtted, pangad, ministeeriumid, finantsjärelevalveorganid, tugiteenuste osutajad, erialaliidud ning ülikoolid, fintech ökosüsteemi eestvedajaks. Organisatsiooni põhiline roll on toetada valdkonna arengut, näiteks esindades paljude, üldjuhul väikeste ettevõttete huve nii regulatiivses plaanis kui ka välisturgudele sisenemiseks.
