FinanceEstoniaga liitus kinnisvarainvesteeringute ettevõte Nuve Partners. Ettevõtte partneri Lauri Henno sõnul on kinnisvaraturg praegu ostjaid soosiv. Valdkonna suurima kitsaskohana toob ta välja aga kohalike institutsionaalsete investorite mure, et fondid, mille tähtaeg on käes või lähenemas, ei tagasta investoritele kapitali.
Millega Nuve Partners tegeleb ning mis on teie unikaalne väärtuspakkumine?
Nuve Partnersi eesmärk on kasvatada oma investorite vara läbi kinnisvara investeeringute juhtimise. Keskendume kinnisvarastrateegiatele, mis peavad vastu ka muutuvates turutingimustes. Oleme pigem riskikartlik ja stabiilsust hindav investeeringute juht.
Heaks näiteks on meie kohalike toidupoodide strateegia. Kuigi need “hallid kastid” ei ole kõige säravamad presentatsiooni esikaanel, käivad inimesed toidupoes ja apteegis sõltumata oludest. See strateegia on hästi vastu pidanud nii COVID-pandeemiale, e-kaubanduse levikule kui ka kõikuvatele energiahindadele.
Uusi investeeringuid tehes mõtleme läbi ka plaanid B, C ja D ning olemasolevaid varasid juhime aktiivselt, et tuua investoritele parim tulemus koju.
Millised on Nuve Partnersi lähiaja olulisemad eesmärgid, plaanid ja suurimad projektid?
Kinnisvaraturg on praegu ostjaid soosiv, seega kasvatame oma portfelle valitud niššides. Lisaks toidupoodide strateegiale lansseerisime uue fondi, mis keskendub ühe üürniku ja pikaajaliste üürilepingutega varadele. Peame seda strateegiat samuti väga stabiilseks.
Analüüsime neid võimalusi nagu võlakirjainvestor – üürniku ja lepingu tugevus on sageli asukohast olulisem. Kuid erinevalt võlakirjadest pakuvad sellised investeeringud ka inflatsioonikaitset, kuna üür kasvab igal aastal ning tagatiseks on reaalvara.
Suurimad projektid on siiski fondide välised, kus teeme oportunismlike investeeringuid, sageli välisinvestori kohaliku partnerina. Näiteks alustasime 2021. aastal Rimi logistikakeskuse arendust: alguses koos välisinvestoriga, kuid hiljem võttis Infortar nende rolli üle. Seni suurima projektina oleme aidanud väliskapitali kaasata Raadiku munitsipaalmajade projekti, mis on koduks 3000 tallinlasele.
Kes on teie tänane klient ning mis on fookus Eestis?
Meie esimene klient on investor, kelle nimel me investeeringuid teeme ja kelle vara valitseme. Investeerime pensionifondide ja kindlustusseltside vara ning meiega koos on investeerinud mitmed kohalikud erainvestorid ja nn perevarahaldusettevõtted.
Teises suunast on oluline klient üürnik, kes tegutseb mõnes meie enam kui 30 objektis. Erinevaid üürnikke on meil üle 250, neist suurimad on Rimi, Selver ja Maxima. Pikaajalise edu jaoks on oluline üürnikke nende tegevuses toetada.
Kui suur on teie tiim? Tutvustage palun oma Eesti tiimi.
Nuve Partners on juhtkonnale ja töötajatele kuuluv ettevõte. Meie investeerimiskomitee liikmetel – Raiko Uril ja Lauri Hennol – on mõlemal 20-aastane kogemus Baltikumi ärikinnisvaras.
Neid toetab 10-liikmeline tiim, kelle töö keskmes on olemasolevate üürnike ja varade aktiivne juhtimine, aga ka uute investeerimisvõimaluste pidev analüüs.
Millised on kinnisvarainvesteeringute valdkonna suurimad väljakutsed ja murekohad?
Kohalike institutsionaalsete investorite jaoks on suurim mure see, et fondid, mille tähtaeg on käes või lähenemas, ei tagasta investoritele kapitali. See ei puuduta ainult kinnisvarafonde, vaid ka erakapitali- ja riskikapitalifonde. Tähtaegu pikendatakse ning kapitali ringlus aeglustub. Võib eeldada, et varahaldurite arv tulevikus väheneb.
Samas on ka erandeid. Näiteks üks Leedu kinnisvarafond on edukalt väljunud oma toidupoodide portfellist ning ostjateks on sageli just lõpptarbijad, sel juhul jaeketid ise. Kuid kogu kinnisvara ei ole ostjate jaoks võrdselt atraktiivne – kõige keerulisem on olukord bürooturul, kus pakkumine ületab nõudlust, vakantsus kasvab ja üürid on surve all.
Rahvusvaheliste investoritega suheldes ei tooda esile mitte niivõrd meie idanaabriga seotud riske, vaid pigem nähakse, et ka koduturgudel leidub piisavalt häid võimalusi. Näiteks Soomes, kui liikuda Helsingi kesklinnast väljapoole, tehakse tehinguid kohati atraktiivsematel hinnatasemetel kui Leedus.
Kuidas neid väljakutseid lahendada?
Kinnisvaraturg on tsükliline ning usume, et likviidsus jõuab suurematelt turgudelt ajapikku ka siia. Selleks tuleb valmis olla.
Norras, kus baasintress on 4% ning kinnisvara tootlus jääb sageli alla laenukulule, vaadatakse Rootsi poole. Rootslased on omakorda aktiveerunud Soomes – kapital liigub sinna, kus tootluse profiil on parem.
Ühelt poolt tuleb keskenduda investeeringutele, mis toovad tulemuse koju ka muutuvas keskkonnas. Teisalt tuleb suhteid hoida ja ehitada ning investeerimisvõimalusi järjepidevalt tutvustada.
Näeme, et sageli on just üürilepingu tugevus see, mis määrab välisinvestorite huvi. Oma uue fondiga eelistame tehinguid teha vara omanikega, kus saame üürilepingu tingimusi kujundada juba algusest peale, et selle pikkus ja struktuur vastaksid välisinvestorite ootustele.
Miks otsustasite liituda FinanceEstoniaga?
Soovime panustada Eesti finantssektori, investeerimiskeskkonna ja selle kuvandi parendamisse. Meil on ühine huvi, et kohalik kapital leiaks siin paremat tööd ning ka rahvusvaheline kapital tahaks siia tööle tulla.
