FinanceEstoniaga liitus personaalsete rahaasjade haldamise äppi ehitav idufirma Bilance Technology OÜ. Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Mihkel Vetemaa sõnul kehtib Euroopas küll PSD2 alusel ühine avatud panganduse raamistik, kuid sellest hoolimata ei ole tegemist ühtse tehnilise standardiga. See tähendab, et platvormid nagu Bilance peavad sageli panga andmeid ise tõlgendama, puhastama ja ühtlustama.

Millega Bilance tegeleb ning mis on teie unikaalne väärtuspakkumine?

Bilance on Baltikumi populaarseim isikliku raha haldamise rakendus, mis aitab inimestel oma finantse terviklikult juhtida. Bilance ühendab kõik kasutaja finantskontod, puhastab andmed ning loob selge ülevaate kasutaja finantsseisust. Meie unikaalne väärtus seisneb terviklikus lähenemises. Bilance ei jälgi ainult kulusid, vaid aitab mõista inimese kogu finantskäitumist. Kasutaja saab Bilance AI-ga suhelda ja küsida mistahes küsimusi oma rahaasjade kohta ning saab kiireid, täpseid ja kontekstipõhiseid vastuseid.

Millised on Bilance’i lähiaja olulisemad eesmärgid ja plaanid?

Meie missioon on aidata inimestel saavutada finantsiline turvatunne. Meie lühiaja eesmärk on laiendada toote väärtuspakkumist ning laieneda Euroopa suurtele turgudele nagu Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania. Samal ajal soovime Baltikumis hoida ja tugevdada oma positsiooni kui regiooni number üks rahahaldamise rakendus.

Kes on teie tänane klient ning mis on fookus Eestis?

Meie kasutaja on inimene, kes soovib oma finantse paremini mõista, saavutada oma finantseesmärke ja saada terviklik ülevaade oma rahaasjadest. Peamised kasutajad on 25–40-aastased aktiivsed inimesed. Eestis on meie fookus pakkuda lihtsat ja igapäevaotsuseid toetavat rahahaldamise kogemust, mis aitab inimestel kujundada paremaid rahaharjumusi ja saavutada suuremat finantskindlust.

Kui suur on teie tiim? Tutvustage palun oma Eesti tiimi.

Bilance’i meeskond on 5-liikmeline ja koosneb kogenud spetsialistidest oma valdkondades. Meie tegevjuht ja kaasasutaja Mihkel Vetemaa omab 10+ aastat kogemust tehnoloogiasektoris IT-projektide juhtimise ja süsteemianalüüsi valdkonnas. Tehnoloogia- ja tootejuht ning kaasasutaja Erik Vetemaa omab 9 aastat kogemust tootedisaini ja tarkvaraarenduse vallas ning vastutab Bilance’i toote ja tehnoloogia eest. Turundusjuht ja kaasasutaja Mikko Leo Selg omab 10 aastat kogemust turunduse, disaini ja projektijuhtimise alal ning juhib Bilance’is kasvu- ja turundusstrateegiat. Kaspar Puhm on full-stack arendaja, kel on viis aastat tarkvaraarenduse kogemust. Bilance’is vastutab ta nii frontendi kui ka backendi arendamise eest. Andmeteadlane Markus Haug arendab andmemudeleid ja analüütikat. Meie investorite seas on Specialist VC, Thorgate Ventures ning mõned tuntud Eesti äriinglid.

Millised on avatud panganduse ja finantsandmete osas suurimad väljakutsed ja murekohad?

Kuigi Euroopas kehtib PSD2 alusel ühine Open Banking raamistik, ei ole tegemist ühtse tehnilise standardiga. Regulatsioon määrab küll, et pangad peavad jagama kontoteavet, kuid tehniline teostus, andmeformaat ja detailsus võib pankade lõikes erineda. See tähendab, et platvormid nagu Bilance peavad sageli panga andmeid ise tõlgendama, puhastama ja ühtlustama. Suurimad väljakutsed on seega:

• Andmete kvaliteet, sest isegi PSD2 tingimuste raames edastavad pangad andmeid erineval detailitasemel. Mõnes pangas on tehingute kirjeldused selged ja struktureeritud, teistes aga napid, tehnilised või ebatäpsed. Sageli on osa metaandmeid lihtsalt puudulikud või ebajärjekindlad, mis tähendab, et fintechi poolel tuleb osa infost ise tuletada, parandada ja rikastada.
• API-de töökindlus ja katkestused. Panga API töökindlus sõltub väga palju konkreetse panga tehnilisest võimekusest ja prioriteetidest. Esineb katkestusi, aeglasi vastuseid ja versioonimuudatusi, mis nõuavad fintechi poolel pidevat tehnilist reageerimist.
• Napp metaandmestik.Pangad edastavad valdavalt toorandmed: summa, kuupäev, erinevat tüüpi kirjeldus. Kaupmehe nimi, kategooria ja muu kontekst tuleb suuresti ise ehitada masinõppe, reeglite ja oma andmemudelite abil.
• Piiratud ülevaade kõigist kontodest ja finantsvaradest. PSD2 annab ligipääsu peamiselt maksekontodele, mõnikord krediitkaartidele, kuid mitte hoiustele ja investeeringutele. See tähendab, et finantsrakendustesse jõuab sageli vaid osa inimese tegelikust finantsolukorrast. Kasutaja jaoks tähendab see, et terviklik pilt ei teki automaatselt ja osa infot tuleb endiselt lisaküsimuste, manuaalse sisestuse või eraldi integratsioonidega juurde saada.

Kokkuvõttes on avatud pangandus raamistik mittetäielik standard, seega andmekvaliteedist ja -tõlgendusest saab fintechi enda võimekus. Bilance tugevus on selles, et suudame need andmed puhastada, rikastada ja muuta kasutajale arusaadavaks tervikpildiks.

Kuidas loetletud väljakutseid lahendada?

Avatud panganduse väljakutseid saab lahendada nutikamate tehniliste lahenduste, tugevama koostöö ja regulatsiooni arenguga. Fintechi poolel tähendab see võimekamaid andmetöötluslahendusi, mis puhastavad ja tõlgendavad ebaühtlased pangaandmed arusaadavaks tervikpildiks. Kuni regulatsioon ei ava ligipääsu kõigile kontotüüpidele, tuleb seda pilti täiendada nutikate lisakanalite ja alternatiivsete lahendustega.

Oluline on seista selle eest, et Open Banking regulatsioon areneks õiges suunas. PSD2 avas küll turu innovatsioonile ja andis inimestele õiguse oma andmeid kasutada, kuid ei taga veel ühtset andmekvaliteeti ega ligipääsu laiemale finantsvarade spektrumile. Seetõttu on tähtis panustada regulatsiooni arengusse, mis toovad selgemad tehnilised standardid, laiema kontode kättesaadavuse ja tugevama järelevalve.

Koostöö pankadega on samuti tähtis: saame aidata neil oma lahendusi testida, anda tagasisidet ja jagada parimate praktikate osas soovitusi.

Millise hinnangu annaksite Eesti inimeste rahatarkusele? Milliste sammudega seda veelgi parandada?

Eesti inimeste rahatarkus on viimastel aastatel selgelt paranenud, kuid pilt ühiskonna erinevates gruppides on endiselt väga ebaühtlane. Osa inimesi juhib oma rahaasju teadlikult, jälgib kulusid, säästab ja investeerib, kuid paljudel puudub igapäevane ülevaade oma rahalisest seisust ning ka plaan, kuidas saavutada suurem finantskindlus.

Finantskäitumine on sageli impulsiivne ja lühinägelik ning otsused tehakse ilma selge ettekujutuseta oma laiemast finantspildist.

Rahatarkuse kasvatamiseks peab finantsharidus olema selgelt ja süsteemselt integreeritud kooliõppesse ning õpetama praktilisi oskusi, mida inimesed päriselus kasutavad. Õpilased peaksid omandama arusaamise sellest, kuidas kujunevad igapäevased kulud ja säästud, millised rahalised harjumused mõjutavad nende tulevikku ning millised otsused aitavad saavutada pikaajalist finantskindlust. Digitaalsed tööriistad saavad seda toetada, pakkudes selget ja automaatset ülevaadet inimese kulumustritest ja finantsseisust. Mida selgem on inimese ülevaade oma rahast, seda teadlikumaks ja kindlamaks muutuvad ka tema finantsotsused.

Miks otsustasite liituda FinanceEstoniaga? Millised on teie ootused koostööle ja liikmelisusele?

Meie eesmärk on seista avatud panganduse ja avatud finantsandmete arengu eest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et tarbijad, ettevõtted ja kogu sektor võidaks paremini liikuvatest ja kvaliteetsematest finantsandmetest. Samuti väärtustame koostööd teiste liikmetega, teadmiste jagamist ja ühist panust Eesti finantstehnoloogia sektori konkurentsivõime kasvatamisse.