Saame tuttavaks #49: uus liige Monfera

FinanceEstoniaga liitus Eesti ettevõtetele faktooringut pakkuv Monfera. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Anoly Gildeni sõnul kasvab nõudlus faktooringuteenuse järele Eestis pidevalt. Sektori uue tulija lähiaastate sihiks on jõuda Eesti faktooringuturul viie kuni kümne protsendi suuruse turuosani.

FinanceEstoniaga liitus Eesti ettevõtetele faktooringut pakkuv Monfera. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Anoly Gildeni sõnul kasvab nõudlus faktooringuteenuse järele Eestis pidevalt. Sektori uue tulija lähiaastate sihiks on jõuda Eesti faktooringuturul viie kuni kümne protsendi suuruse turuosani.

Millega Monfera tegeleb ning mis on teie unikaalne väärtuspakkumine? 

Pakume Eesti ettevõtetele arvete rahastamise teenust ehk faktooringut. Meie peamine põhimõte on, et teenus peab olema kiire, läbipaistev ja personaalne. Tean, et see kõlab nagu klassikaline hüüdlause, mida kõik lubavad, aga meie seda ka tõesti järgime. Meie kiire areng näitab, et suudame oma lubadusi täita.

Kes on teie tänane klient ning mis on fookus? 

Oleme rahastanud arveid väga paljudes majandussektorites. Eelkõige pöörduvad meie poole väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes erinevatel põhjustel pankadest rahastust ei saa või siis võtab pankade otsustusprotsess väga kaua aega. Väikeettevõtjal on aga lahendust vaja 1-2 päeva jooksul. Meie suudame seda pakkuda.

Kes on Monfera suurimad konkurendid?

Kindlasti pangad, ehkki kõik pangad Eestis faktooringut ei paku. Kui vaatame selle valdkonna trende laiemalt maailmas, siis viimase 10-15 aasta jooksul on finantstehnoloogia arengu ja regulatsioonide muutuste tõttu pangaväliste rahastajate, sealhulgas faktooringu pakkujate, arv oluliselt kasvanud. Isegi Facebooki emafirma META käivitas paar aastat tagasi Meta Invoice Fast Track teenuse, mis keskendub just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Millised on Monfera lähiaja olulisemad eesmärgid ja plaanid?

Kogu faktooringuturu jääk oli Eestis 2014. aasta kevadel alla 10 miljoni euro. Käesoleva aasta kevadeks oli turg kasvanud pea 50 miljoni euroni ehk viis korda. Pankade ärilaenude ja -liisingute koguportfell on samal ajal kasvanud vähem kui kaks korda. Seega nõudlus faktooringuteenuse järele Eesti turul kasvab pidevalt.

Oleme tegutsenud vaid mõned kuud, aga saanud ka oma tegevusega kinnituse, et uuele faktooringu teenuse pakkujale on turul ruumi. Oleme selle ajaga rahastanud juba rohkem kui ühe miljoni euro ulatuses arveid. Tahame oma kiire ja personaalse teenindusega jõuda lähiaastatel Eesti faktooringuturul 5-10% turuosani.

Tutvustage palun oma tiimi. Kui suur on teie tiim?

Meil on hetkel väga väike tiim. Põhiasutajad oleme kahekesi Andrus Alberiga. Lisaks on asutajate hulgas kaks finantsinvestorit. Meil on Andrusega mõlemal pikaajaline finantssektori kogemus, sh oleme üle kuue aasta koos faktooringu valdkonnas tegutsenud.

Millised on teie tegevusvaldkonna suurimad murekohad? Kuidas neid lahendada? 

Üks suuremaid murekohti on meil sama, mis kõigil pangavälistel finantseerimisettevõtetel – kuidas rahastada oma kasvu kui pangad laenu ei anna ja võlakirju avalikult pakkuda ei tohi. Seetõttu oli meie jaoks väga oluline oktoobri keskel sõlmitud krediidiliini leping UK võlafondiga Advance Global Capital. Ühelt poolt näitab see usaldust meie vastu hoolimata meie väga lühikesest tegevusajaloost. Teisalt tagab meile kasvukapitali lähiaastateks.

Mida peate Eesti majanduse ja finantssektori suurimaks väljakutseks praegu?

Finantssektor on äärmiselt reguleeritud ning erinevate regulatsioonide kohandamine nii bürokraatia vähendamiseks kui ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on väga olulised. Ülereguleerimine ei puuduta vaid finantssektorit, vaid laiemalt ettevõtlust. Suurem osa ettevõtteid Eestis on VKE-d, kelle jaoks iga täiendav riiklik nõue võib muuta ettevõtlusega tegelemise mõttetuks. Mulle tundub, et seaduste välja töötajad ja rakendajad seda tihti ei taju.

Miks otsustasite liituda FinanceEstoniaga? Millised on teie ootused koostööle ja liikmelisusele? 

Soovisime liituda, et olla kursis finantssektoris toimuvaga ning koostöös teiste liikmetega muuta Eesti majandust konkurentsivõimelisemaks. Meile kui väikeettevõttele oleks üksi tegutsemine väga kulukas ja tõenäoliselt väikse kasuteguriga.